100 kilomeetrit jooksnud Raili Rüütel: ei tohi lasta mõtetel alla anda

Raili Rüütel Haanja raskel maastikul. Foto: Võrumaa Spordiliit
Raili Rüütel kuulub nende kuue vapra Eesti naise hulka, kes suutsid 26. oktoobril Haanjas lõpuni teha 100 kilomeetri pikkuse ultrajooksu. Üle poole ööpäevast maastikulisel rajal osalejad pani proovile neli tundi pärast starti alanud paduvihm, mis muutis trassi poriseks.
Raili Rüütel kulutas 6,67 km pikkusel ringil, mida joosti kokku 15 korda, 100 kilomeetri läbimiseks aega 14 tundi 15 minutit ja 59 sekundit. Ent oluline ei ole mitte aeg, vaid tegu ise. Rüütel on ka kolmel eelneval aastal üritanud Haanjas 100 kilomeetrit täis saada, kuid ettevõtmine jäi erinevatel põhjustel pooleli. Esimesel korral andis vaim alla, teisel korral ei jõudnud ta ajalimiiti. Eelmisel aastal hakkasid jalad lumisel rajal valutama ja tuli katkestada. 
“Tegemist on minu jaoks rohkem vaimse kui füüsilise võitlusega. Kõige tähtsam on mõelda, et tuleb joosta 100 kilomeetrit, mitte 76 või 84. Ei tohi lasta mõtetel alla anda, siis ei anna ka keha,” rõhutas eesmärgini jõudnud naine Jooksuportaalile. Viimastel ringidel valgus jooksujalatsisse ka muda, kuid loobuda Rüütel ei kavatsenud. Vihmast ja porist libedaks muutunud laskumistel allaminekul võttis ta ettevaatusabinõuna appi käimiskepid. Kuna viimaseid ringi tuli joosta pimedas, kasutas naine ka pealampi. 
Jõudis enda sisse vaadata
“Kõik toetasid üksteist, nii rajal kui raja ääres. Lisaks elasid mu sõbrad ja tuttavad mulle kaasa, et seekord ikka lõpuni kestaksin. Ühtegi negatiivset mõtet ei saanud pähe tullagi,” rääkis Rüütel, kes ringide arvu peale üldse ei mõelnud, vaid lihtsalt nautis jooksmist. Jalatseid ta kordagi ei vahetanud. Samuti mitte sokke, sest need olid nagunii juba märjad. “Riiete osas pidi mõtlema tund aega ette. Väikese kahtluse korral, et võib külm hakata, tasus pluus ära vahetada. Kui kehal hakkab jahe, läheb energia mujale kui sinna, kuhu vaja,” soovitas Rüütel.
Järgmisel aastal lubas ta uuesti Haanja jooksul platsis olla. “Enne minekut mõtlesin küll, et kui nüüd saab 100 kilomeetrit täis, siis enam ei lähe, aga enne lõppu tekkis tahtmine uuesti joosta,” meenutas Rüütel. “Jõudsin endasse päris sügavale vaadata. Vahel on vaja, et poleks muid mõtteid ja vaatad, mis su sees toimub. Tavaelurütmi tagasi pöördudes, usud endasse rohkem ja tead, et saad kõigega hakkama, kui ennast tunda,” lisas naine Haanjas läbitehtud kogemuse kohta.
Andres Ramst (esiplaanil) 100 km jooksul Haanjas.
Foto: Võrumaa Spordiliit
Läks kogemust saama
Kolm aastat tagasi Saaremaale joostes tiiru peale tegemisega tähelepanu pälvinud Andres Ramst kuulus nende 21 mehe hulka, kes suutsid 100 kilomeetrit vastu pidada. Haanjas kulus tal distantsile aega mõni minut rohkem kui pool ööpäeva, täpsemalt 12:07.11. “Läksin eelkõige kogemust saama. Emotsioonid on siiani laes. Ümber Saaremaa jooks andis mulle kindlasti enesekindlust juurde. Igatahes loobumismõtteis mul rajal küll kordagi ei tekkinud,” ütles Ramst.
Ainus asi, mida ta kartis oli see, et kusagilt võib hakata valutama, mis võib saada takistuseks edasiliikumisel. “Kogemus ka puudus. Ümber Saaremaa jooksin korraga 40 kilomeetrit, aga nüüd tuli korraga 100 joosta. Uurisin, kuidas teised käituvad ja mida teevad. Nõuanded kulusid marjaks ära,” lausus Ramst. Üks nendeks on erinevate jookide tarbimine, sest inimene pikalt ühe maitsega jooki ei taha. Nii püüdis Ramst ringil, kus oli kaks joogipunkti, juua nii palju kui võimalik, erinevat sorti jooke.
Kolm komplekti särke
Kuna ilmaprognoos lubas vihma, võttis ta kaasa kolm komplekti särke. Särgivahetuseks tekkis tal vajadus pärast 8. ringil tehtud söögipausi, et mitte märja nahaga uuesti vihma kätte minna. Kuigi vihm muutis raja kohati poriauguks, sadu teda ei häirinud. “Elamus 100 km läbimisest ületas kõik. Laskumiste peal hakkasid hüppeliigesed valu tegema. Poleks uskunud, et laskumised nii hullud võivad olla. Jooksmas käies mõtlesin ikka, et seal peaks justkui kergema olema,” imestas Ramst. Eile oli tal veel trepist käimisega raskusi, kuid Haanjas jooksmist ei kahetse. “Inimesed on palju rohkemaks võimelised, kui endale tunnistada suudavad. Iseasi kui paljud julgevad selle sammu ette võtta,” nentis Ramst.
JOOKSUPORTAAL