Pärast ebaõnnestumist Teemantliiga etapil suutis olümpiavõitja Gerd Kanter Eesti meistrivõistlustel vormi tõestada, kui võitis pühapäeval Kadriorus 67.27ga.

“Heitekiirus kasvab pidevalt, mis on hea näitaja. Daegu MMini on veel kuu aega ja trennis tuleb vaeva näha,“ märkis Kanter. Teiseks tuli Märt Israel 62.83 ja kolmandaks Aleksander Tammert 60.25ga.

Naiste kõrgushüppes kordas Anna Iljuštšenko Eesti rekordit 1.95, mis tähendab ka MM-normi täitmist. “Olen väga rahul. Läksin proovima ka kõrgust 1.97, aga selle ületamisega praegu ei arvestanudki. Järgmiseks on universiaad ning MM-il tahan jõuda finaali,“ rääkis Iljuštšenko. Teiseks tuli Eleriin Haas, kes 1.82ga kordas isiklikku rekordit.

Teised pühapäeval toimunud alade võitjad. Kolmikhüpe: mehed Igor Sjunin 16.32, naised Veera Baranova 13.38. Naiste kettaheide: Eha Rünne 50.78. Meeste 110 m tõkkejooks:  Tarmo Riitmuru 14,51, naiste 100 m tõkkejooks: Grit Šadeiko 13,82. 400 m jooks: mehed Marek Niit 47,25, naised Ebe Reier 56,10. 5000m jooks: mehed Tiidrek Nurme 14.19,14, naised Annika Rihma 17.20,66.

Kokku jagati kolme päeva jooksul 36 medalikomplekti. Kaks kuldmedalit kogusid Grit Šadeiko, Marek Niit, Tarmo Riitmuru, Keio Kits, Liina Tšernov ja Veera Baranova.

Esmakordselt peetud Fakto Auto Tallinna Rahvasõidu võitis Allar Karu, kes läbis 102 km pikkuse põhidistantsi ajaga 2:27.51. Vähem kui sekundiga jäi temast maha Mihkel Ronimois, kaks sekundit kaotas Kevin Soon.

Neljandana ületas finišijoone valitsev Eesti meister grupisõidus Mart Ojavee (2:27.55) ja viiendana sama aja saanud Sigvard Kukk.

32 km pikkusel võistlusmaal oli kiireim Aivar Jürgenson ajaga 45.53. Talle järgnesid sama ajaga Tõnu Tamm ja Marko Kotkas. Kesklinnas Rävala puiesteelt alanud ja lõppenud võistlust saatis suur menu, sest kirja oli end pannud 728 osalejat, populaarsed olid ka Jüris toimunud lastesõidud.

Kadrioru staadionil toimuvate kergejõustiku Eesti meistrivõistluste teise päeva oodatuim heitlus kulges meeste odaviskes, kus esikoha sai 76.76-ga Mihkel Kukk.

27-aastane Kukk sai oma parima tulemuse kirja neljandal katsel, paremuselt teine vise kandus vaid 72.03-ni. Risto Mätas sai neljandas voorus 75.88 ja viiendas 76.01, kuid Kukke kätte ei saanud ning tasuks vaid hõbemedal. Ühtlasi tähendas Kuke võit, et tõusid tema šansid Mätase asemel Daegu MM-ile pääsemiseks.

Heitluses kolmandale positsioonile jäi peale Tanel Laanmäe, saades kirja 74.44. Vaid nelja sentimeetriga kaotas medali 21-aastane Ranno Koorep, viies oli Erki Leppik (73.99) ja kuues Ahti Peder (73.42). Andrus Värnik starti ei tulnud.

Marek Niit ei suutnud ebasoodsates tingimustes 200 meetris aega alla 20 sekundi saada. Tänavu Eesti rekordi 20,43-ni nihutanud eestlane võitis kuldmedali 21,05-ga. Teiseks tuli Markus Ellisaar (21,98) ja kolmandaks Timo Tiismaa (22,23).

Naiste sama ala parim oli Maris Mägi (24,34), kes aga pidi Niidust tublisti enam pingutama, sest vaid sajandiksekundiga alistus talle Ebe Reier. Kolmas oli Johanna Oras (25,92).

Meeste kaugushüppe finaalvõistlus kulges väga tihedas heitluses, kus meistriks tuli 7.51-ga Tõnis Sahk. Vaid sentimeetriga kaotas talle Jaanus Uudmäe, kes viimases voorus hüppas 7.50.

Pronksmedali teenis 7.45-ga juunior Meelis Siimson ning pjedestaalilt ei jäänud kaugele ka Rasmus Mägi (7.42), Mihkel Saks (7.38) ja Kaarel Jõeväli (7.37).

Naiste kaugushüppe võitis ainsana kuuest meetrist jagu saanud Veera Baranova (6.27), teine oli Kaia Soosaar (5.90) ja kolmas Aet Laurik (5.84).

Kuulitõukes moodustasid esikolmiku Linda Treiel (14.04), Eha Rünne (13.71) ja Anu Teesaar (12.97).

Naiste 1500 meetri jooksus said kolmikvõidu TÜ ASK-i sportlased. Võitis Liina Tšernov (4.25,66), kellele järgnesid Jekaterina Patjuk (4.25,82) ja Laura Suur (4.28,86).

Meeste samal alal alistas Keio Kits (3.50,66) lõpusirgel Roman Fosti (3.51,24). Pronksile tuli Nikolai Vedehin (3.52,66), kes sai jagu Kaur Kivistikust (3.52,98).

Meeste kuulitõukes alistus Raigo Toompuule 18 meetri joon viimasel katsel (18.26). Hõbeda võitis Kristo Galeta (17.49) ja pronksi Kaupo Valb (16.94).

Meeste 400 meetri tõkkejooksu võitis Aarne Nirk (53,1), talle järgnesid Jaak-Heinrich Jagor (53,4) ja Georg Vladimirov (54,5).

Naiste samal alal moodustasid esikolmiku Hege Mardiste (1.01,54), Teele Palumaa (1.03,16) ja Andra Viidikas (1.03,94).

Naiste teivashüppes leppis värske Eesti rekordiomanik, 14-aastane Reena Koll 3.75-ga, kuid sellest talle piisas, sest Lembi Vaher ületas vihmas kõigest 3.60. Kolmas oli Sigrid Toom (3.40).

Naiste odaviske võitis juunioride Euroopa meistri Liina Laasma puudumisel Raine Kuningas (49.89), teiseks tuli Linda Treiel (48.25) ja kolmandaks Mari Klaup (46.24).

Meeste 20 km käimises sai esikoha Lauri Lelumees (1:32.08,14), kes edestas Margus Luike (1:39.09,66) ja Virgo Adusood (1:45.35,13).

Naiste poole lühemal distantsil oli esimene Maarika Taukul (55.58,51), teine Kaidi Kori (58.27,06) ja kolmas Triin Tiitsu (1:02.50,56).

Ungari kettaheitja Zoltan Kövago heitis Ungari pealinnas toimunud võistlusel uue maailma hooaja tippmargi 69.50.

Sakslasest maailmameistri Robert Hartingu nimel olnud endine hooaja tippmark oli 68.99. Kövago isiklik rekord on 69.95, tänavu oli ta varasemalt heitnud 65.26.

Võistlus ise oli kõrgetasemeline, sest leedulane Virgilijus Alekna sai teise koha 66.02-ga ja kolmas oli Horvaatia esindaja Roland Varga oma hooaja parima 65.95-ga.

Eesti ujujad Jane Trepp ja Triin Aljand jõudsid Šanghai MM-il laupäeval eelujumisest edasi poolfinaali, kuid ei suutnud seal enam aega parandada.

50 meetri kroolis Londoni olümpia A-normi püüdnud Aljand läbis ühe basseinipikkuse võrreldes eelujumisega 16 sajandikku aeglasemalt (vastavalt 25,57 ja 25,41, Londoni OM-i A-norm on 25,27).

Esmakordselt pika raja MM-il poolfinaali jõudnud Jane Trepp kaotas poolfinaalis oma eelujumise ajale 33 sajandikuga (50 m rinnuli 32,33 ja 32,00) ja vajab olümpia eel ala- ja distantsivalikul mõtlemisaega.

“Õhtul nagu lootsin paremini ujuda, aga midagi ei ole teha praegu. 50 rinnuliga ei ole midagi teha,” lausus Trepp intervjuus ETV-le. “Kui, siis 100 rinnuli, aga ma praegu treeneriga arutame, et põhimõtteliselt sprindi krooli peale üle minna.”

Aljand lootis OM-normi täitmist, aga tunnistas, et vorm polnud piisavalt hea. “Lootsin jah olümpianormi ära teha või võimalikult lähedale ujuda sellele, aga kahjuks jäi seekord tulemata. Vorm ei ole kõige parem siin võistlustel ja pikk hooaeg õlatraumaga on paratamatult oma jälje jätnud, tundub nii.”