Loading ...Laura Suur kuulus San Francisco Ülikooli naiskonda, kes sai esikoha USA lääneranniku ülikoolide krossijooksu meistrivõistlustel.
Individuaalselt saavutas Suur 6 km distantsil teise koha. Esikoha võitis kolmekordne lääneranniku ülikoolide krossijooksu meister Tara Erdmann (isiklikud rekordid 5000m 15.50.20, 10000m 33.10.15 sel aastal) Luyola Marymounti Ülikoolist.
Mikk Laur võitis 29. oktoobril Haanjas aset leidnud Haanja Jala 100 ehk 100 km jooksu ajaga 9:06.41, mis on uus rajarekord.
Evelin Kärner võitis pühapäeval naiste arvestuses Ahvenamaa maratoni isikliku rekordiga 2:52.35. Kärneri senine tippmark pärines 11. septembrist, mil ta saavutas Tallinna maratonil Eesti meistrivõistlustel ajaga 2:59.19 teise koha, kirjutab Jooksuportaal. Üldarvestuses oli Kärner neljas, teda edestasid vaid kolm meest.Spordivõistlusi korraldav heatujuline Renna tunneb pingutamise olemust läbi ja lõhki ning soovib, et kõik üritustel osalejad tunneksid rõõmu ja leiaksid oma kordaminekust rahulolu. Septembris valiti Renna tõrvikukandjaks Londoni olümpia tulejooksule.
Võidu said Tallinna maratonil välismaalased, kuid Jooksjast saame lugeda ka Leila Luige ja Kaupo Sasmini pingutustest ning Viljar Vallimäe kahetsusväärsest katkestamisest haiguse tõttu.
Pärast Narva Energiajooksul poolmaratoni lõpetamist otsustas harrastusjooksja Maila Kuus proovida ka täispikka maratoni. Ajakirjas kirjeldab ta läbielamisi SEB Tallinna maratonil, samuti toitumisest ja joomisest enne jooksu ja jooksu ajal.
Oktoobri keskel Saaremaal toimunud traditsioonilisest võistlusest, kus kolme päeva jooksul läbitakse maraton, on ajakirjas pildireportaaž.
Elen Kaupmees ja Märt Metusala harjutavad Spartas, sest mõlemat kannustab soov treenida mitmekülgselt ja teadlikult. Just mitmekesisust pakubki Sparta programm.
Fortise kergejõustiklased Hege Mardiste ja Gert Glükman näitavad harjutusi, mida soovitavad teha ka harrastusjooksjail. Rikkalik pildimaterjal aitab harjutustest paremini aru saada.
Tervisejooksu ja -kõnni sarjas oli sel suvel üle 2100 osaleja, kes ürituse raames kokku läbisid kolm tiiru ümber maakera. Loosi tahtel sai tervisejooksu peaauhinna, 3000-eurose Tallinki kinkekaardi võistkond Sampo Sarm samanimelisest pangast. Võistkonda kuulus viis jooksuhimulist naist.
Vaatame tagasi tiitlivõistluste suvele, kus Eesti teenis erinevatelt jõuproovidelt viis medalit.
Vastus: Rein Pärn. Maratonihunti tutvustab Jooksja püsiautor Meelis Koskaru, kellel loo kangelase saavutuseni veel pikk tee minna.
Mida teevad Jaak Mae suusakooli lapsed Pirita tervisekeskuses harjutades? Mängivad ja lustivad.
Kõrvemaa neliküritusel osaleja teeb üheaegselt sporti ja naudib kaunist loodust. Üritus on silma paistnud ka ladusa korralduse poolest.
Eesti invasõudjad saavutasid tubli tulemuse MMil. Talvel on aeg treenida sõudeergomeetril.
Kuigi väikestele lastele meeldib basseinis eelkõige lustida, tuleks ka ujumine selgeks saada juba enne kooli minekut.
Lauri Birkan kirjeldab, kuidas ta esmakordselt läbis maailmas ainulaadse võistluse – golfitriatloni, mis koosneb golfi pikkus- ja täpsuslöökidest ning jalgrattasõidust.
Füsioterapeut Indrek Tustit kirjeldab kannavalu tekkimise põhjuseid ja nende ravi.
21.-23. oktoobrini Pärnumaal Jõulumäel kesk- ja pikamaajooksu treeningkogunemisel tõstis Eesti Kergejõustikuliidu kestvusjooksu alarühma juht Toomas Tarm esile keskmaajooksu taseme tõusu, kirjutab Jooksuportaal.
“Ala tugevust näitab see, kuidas näeb välja edetabel, aga mitte see, et meil on 1-2 tippjooksjat,” ütles Tarm. Eestis on praegu 5 meest, kes võimelised jooksma 1500 m 3.45 või kiiremini. “Nad võiksid kasutada rohkem võimalust Eestis omavahel mõõtu võtta ja head tulemust joosta, selle asemel et otsida iga hinna eest võistlusi Soomes või kaugemal,” nentis Tarm.
Erinevalt meestest ei ole meie edukamal naiskeskmaajooksjal Liina Tšernov Eestis võisteldes piisavalt konkurentsi ja tal tuleb otsida häid võistlusi väljastpoolt Eestit. Naispikamaajooksjatest tõstis Tarm esile veel Jekaterina Patjuki, kes on aastaid olnud Eesti naispikamaajooksu liidriks. Järgmise aasta EM-ile pääsemiseks tuleb tal ära joosta 3000 m takistusjooksus norm 9.55.
Treener ja Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi juhatuse liige Harry Lemberg märkis, et Eesti kesk-ja pikamaajooksus on viimase 25 aasta parim seis. Just tänu kesk– ja pikamaajooksjatele oli Eesti kergejõustikukoondis edukas võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel. Esikohad tõid Tiidrek Nurme 3000 m, Jekaterina Patjuk ja Kaur Kivistik 3000 m takistusjooksus. Jekaterina Patjuk oli veel teine 5000 m jooksus ja Laura Suur kolmas 3000m jooksus.
Kui keskmaajooksus on nooremad jooksumehed hakanud vahet vähendama Tiidrek Nurme ja Nikolai Vedehiniga, siis pikamaajooksus olukord nii hea ei ole. “Noored jooksjad peavad targalt treenima. On ju jooks kogu kergejõustiku aluseks. Treenida tuleb palju juba noorelt, kuid noorena tuleb eelkõige kiirus välja arendada, sest vanemas eas ei ole see enam sugugi nii lihtne,” rõhutas Lemberg.
