90 korda ümber Viljandi järve. Ühe jooksu pikk lugu

„Mis sa ajaks loodad?”

„Püüaks alla tunni.”

KKS_8544Selline on täiesti klassikaline vestlus 1. mai ennelõunal Viljandi staadionil ja selle vahetus ümbruses. Tund on paljudele ümber Viljandi järve jooksul osalevatele rahvajooksjatele see piir, millest loodetakse kiiremini finišisse jõuda, aga midagi ei juhtu ka siis, kui rajal kauem läheb. Näiteks 2018. aastal jooksis ajaga alla tunni 779 osalejat, enam kui tund kulus 2072 lõpetajal. Jooksu algusaegadel ei peetud aga Viljandis ega Eestis üldse rahvaspordist eriti lugu. Joosti ikka võidu peale ning need, kes ei näinud võimalust poodiumile jõuda, starti ei läinudki.

Esimesel korral, 1928. aastal startis 7. juulil kuus meest. Viis neist jooksid algusest peale üsna teineteise järel ning keegi üksinda konkurentidelt eest ei pääsenud. Rada oli libe ja porine, turnida tuli purretel ning kolmel korral tuli veetakistus ujudes ületada. Kõigele vaatamata jõudsid kaks meest lõpumeetritele kõrvuti ning napilt edestas Aleksander Rüütel Johannes Ergi. Kolmandana jäi pool võistlusmaad paljajalu jooksnud Johannes Viira konkurentidest maha vaid mõnekümne meetriga. Ka neljas ja viies mees jõudsid järgmise paari minuti jooksul finišisse, aga kuuendat meest oodati pool tundi, enne kui ta katkestanuks kuulutati.

Sajandivahetuse aegu vahendas jooksu kauaaegne peakorraldaja Elmar Ardma esimese jooksu korraldajate mälestusi. Vähemalt müüdi järgi olevat kuues mees hakanud pelgama, et ta on konkurentidest palju maha jäänud ning peab häbiga ilmuma finišisse ootava publiku ette. Nii olevat mees Köstist otse koju hiilinud. Väidetavalt kaotas ta eelnevatele umbes nii palju, et oleks finišis olnud 55-57 minutiga. Kulus lausa 17 aastat enne kui lõpuprotokolli märgiti esimest korda aeg üle ühe tunni. See juhtus 1945. aastal, kui startis vaid kolm meest. Kaks neist jooksid mööda toona harjumuspäraseks saanud rada ja lõpetasid ajaga 47.23 ja 47.50. Seejärel kulus peaaegu 15 minutit enne kui ühe tunni ühe minuti ja kümne sekundiga oli finišis kolmas mees. Tema püüdis rada läbida nagu esimesel jooksul, kui ojasid ületati ujudes. 6. mail see külmas vees möllamine aga edu ei toonud, kuid poodiumile sai see lõpetaja ikkagi tõusta. Kulus veel 13 aastat enne kui taas ilmus lõpuprotokolli aeg üle tunni aja ning sealt maalt alates polnud tulemused üle tunni aja enam sugugi haruldased. Päris rahvajooksuks muutus ümber Viljandi järve jooks aga 1970. aastatel, kui lõpetajate arvu sai mõõta juba sadades ning jooksjad ja publik mõistsid, et tähtis on tervise eest hoolitsemine, mitte igal juhul võidu peale jooksmine.

Suur Järvejooks_-613Nüüdseks oleme Viljandis ümber järve jooksmisega jõudnud 90. korda. See, et üht jooksu on järjepidevalt korraldatud 90 aastat, on väga suur asi, aga kui suur number see maailma mastaabis on? Eestis on Viljandi järvejooks kindlasti kõige vanem järjepidev rahvaspordivõistlus. Vanuselt teisel kohal on ligi 30 aastat noorem Viljandi linnajooks. Baltikumis pole meie andmetel samuti ühtegi teist nii vana rahvajooksu, suusavõistlust või rattasõitu. Skandinaaviast leiame vähemalt ühe vanema võistluse. 1922. aastal sõideti esimest korda Vasaloppetit. Norra vanim ja kuulsaim maraton Birkebeinerrennet sai esimest korda stardi 1932. aastal ehk neli aasta pärast ümber Viljandi järve jooksu. Euroopast mõned vanemad jooksud ikkagi leiab. Näiteks 1908. aastast peetakse Manchesteri maratoni ning 1924. aastast Košice maratoni Slovakkias.

Maailma vanimad järjepidevalt peetavad jooksud on väidetavalt USA-s. 1897. aastal starditi esimest korda Bostonis, 1907. aastal peeti esimest korda Yonkersi maratoni New Yorgis. Vanuselt on Viljandi jooksust vanem veel 1921. aastal loodud Comradesi maraton Lõuna-Aafrikas. Ja ongi kõik. Kindlasti on maailmas veel hulk väiksemaid, aga vanemaid rahvaspordivõistluseid, kuid on selge, et enam kui 90 aastat peetud võistluseid on üsna vähe ning ümber Viljandi järve jooks kuulub kogu maailmas väga väärikate jõuproovide sekka.

Väärikas on ka meie osalejaskond. Kui korraldajad seadsid tänavu tabelisse kõik need jooksjad, kes on lõpetanud vähemalt kümme ümber Viljandi järve jooksu, tuli neid osalejaid 1071. Muljeltavaldav number, mida on kogutud 90 aastat. Eraldi suurt tähelepanu tõmbab loomulikult mees, kes on osalenud seni 60 jooksul. Mustla mees, 85-aastane Benno Viirandi on ikka ja alati kohal. Sel aastal pole tema osalemine siiski veel kindel, sest ta taastub talvel olnud kolmest operatsioonist. Benno lubas otsustada aprilli lõpus, kas astub startijate sekka, aga lisas, et ta väga tahaks taas kohal olla.