Alaliit meelitab tippjooksjaid uue staadionisarjaga

Foto: Marko Mumm/EKJL
Foto: Marko Mumm/EKJL

Eesti kergejõustikuliidu eestvedamisel käivitub mai keskel Eesti Vabariik 100 staadionisari, mille eesmärgiks anda meie parematele sportlastele väljund tugevatasemelise võistluse näol.

Etappidel on lubanud osaleda kõik meie paremad staadionijooksjad, teiste hulgas Rasmus Kisel, Kaur Kivistik, Allar Lamp jt. ning võib loota, et mõnel etapil rünnatakse ka mõnd Eesti rekordit. Osalema on oodata ka välisvõistlejaid. Sari koosneb kuuest etapist, igal etapil on kavas erinev distants. Üldarvestusse lähevad nelja etapi kohapunktid, milles peab sisalduma vähemalt üks pikk distants (3000 m või 5000 m). Igalt etapilt saavad kohapunkte 10 paremat: 1. koht 11, 2. koht 9; 3. koht 8 jne. Üldparemusjärjestus arvestatakse kohapunktide summana

Päris uue staadionijooksude sarjaga siiski tegemist ei ole, sest sarjas on kaks Kohila seeriajooksude etappi ja üks Viljandi VAK Staieri staadionijooksusarja etapp. Lisaks lähevad EV100 staadionisarja arvestusse Gustav Sule mälestusvõistluste 1500 m jooks, eesti meistrivõistluste 5000 m jooks ja Pärnu Rannastaadioni õhtumiitingu 1000 m jooks.

Iga etapi kolme paremat meest ja naist autasustatakse rahalise preemia ja esemelise auhinnaga. Etapi auhinnaraha täissumma makstakse juhul, kui tulemus ületab 1000 IAAF punkti, vastasel juhul 50% summast. Koondarvestuses autasustatakse rahaliste auhindadega 6 paremat naist ja meest saavutatud kohapunktide alusel ning parimat U20 vanuseklassi naist ja meest. Sarja kokkuvõttes saab 1. koht 750 eurot, 2. koht 500 eurot, 3. koht 350 eurot, 4. koht 250 eurot, 5. koht 150 eurot ja 6. koht 100 eurot. Parim U20 mees- ja naisjooksja auhinnarahaks on 300 eurot.

Keskmaajooksja Andi Noot ütles ajakirja Jooksja Jooksuportaalile, et kõikidel etappidel ta kindlasti ei osale. “Paar tükki sobivad kavva, eks siis ikka jooksen,” lubas Noot. Ta kiitis alaliidu poolt käivitatava staadionijooksusarja idee heaks. “Igatahes, staadion on jooksmise a ja o. Sealt saab kõik alguse, muidu muud pole kui maraton ja maraton,” sõnas Noot. Samas nimetab ta jamaks, et sarjas peab jooksma ühe pikema distantsi, et koondarvestuses osaleda. “Ühtegi asja ei saa teha kohustuslikuks. Iga mees valib ise, millised neli etappi talle sobivad,” leidis Noot.

Keskmaajooksja Kelly Nevolihhin nõustus Andi Noodaga. “Pigem on meil probleeme, et lühemaid distantse staadionil ei taheta joosta,” lausus Nevolihhin.

Etappide toimumisajad:

16. mail Kohilas – 3000 m (Kohila staadionijooksusarja etapp)
3. juunil Tartus – 1500 m (G. Sule mälestusvõistluse õhtumiiting)
27. juunil Kohilas – 800 m (Kohila staadionijooksusarja etapp)
18. juuli Viljandis – 2000 m (VAK Staieri staadionijooksusarja etapp)
29. juulil Tallinnas – 5000 m (Eesti meistrivõistlused)
18. augustil Pärnus – 1000 m (Rannastaadioni õhtumiiting)

Toimub ka neli noorteetappi (arvestuses U16 vanuseklass, startida võivad U14 ja U16 vanuseklassi noored, eraldi poisid ja tüdrukud). Iga etapi kolme paremat poissi ja tüdrukut autasustatakse esemelise auhinnaga.

9. mail Viljandis – 1500 m
3. juunil Tartus – 1000 m
27. juunil Kohilas – 800 m
18. augustil Pärnus – 600 m