Jooksjad ei ole EV100 staadionisarja auhinnarahasid siiani kätte saanud

EV100 staadionijooksusarja kuulus ka 5000 m jooks Eesti meistrivõistlustel. Foto: Marko Mumm/EKJL
EV100 staadionijooksusarja kuulus ka 5000 m jooks Eesti meistrivõistlustel. Foto: Marko Mumm/EKJL

Kuigi Kergejõustikuliidu eestvedamisel tänavu esimest korda toimunud EV 100 staadionijooksusari lõppes rohkem kui kaks kuud tagasi, on parimatele lubatud auhinnarahad siiani saamata.

EV 100 staadionijooksusarja juhendi järgi on koondarvestuses 1. koha auhind – 750 eurot, 2. koht – 500 eurot, 3. koht – 350 eurot; 4. koht – 250 eurot; 5. koht 150 eurot; 6.koht – 100 eurot. Lisaks pidid parim U20 mees-ja naisjooksja saama kumbki 300 eurot. Iga etapi kolme paremat meest ja naist pidi autasustatama rahalise preemia ja esemelise auhinnaga. “Etapi auhinnaraha täissumma makstakse juhul, kui tulemus ületab 1000 IAAF punkti, vastasel juhul 50% summast,” märgitakse juhendis.

Sarja viimane etapp toimus 19. augustil Pärnu Rannastaadionil. Kui üks jooksjatest uuris augustis Eesti kergejõustikuliidu kestvusalade juhilt Toomas Tarmilt, millal rahad laekuvad, sai ta enda sõnul vastuseks, et kuna väljamaksmisega tegeleb Kergejõustikuliit ja seal paraku rahad liiguvad üliaeglaselt, ei oska öelda, millal need laekuvad, aga kunagi kindlasti laekuvad. “Kuna jõulud on lähenemas ja mul vaja kinke hakata juba ostma, tegin uue kirja septembris, vastuseks sain, et keegi pole raha saanud, kui laekuvad, siis kõigile.”

“Minu jaoks on üldse küsimus, kust see raha tuleb – viimase etapi pressiteates isegi ei mainitud, et Pärnu õhtumiitingu raames joostakse 1000 m EV100 sarja arvestuses. Kes sooviks olla sellise ürituse sponsor, mis mitte kuidagi pildiski pole? Kahtlen sügavalt, et järgmine aasta see toimuma saab,” leidis teine jooksja.

“Minu jaoks ei olegi see kõige hullem, et rahad hilinevad. Pigem häirib mind, kuidas see suur plaaneeritud jooksjaid staadionile toov sari lihtsalt vaibus. Viimase etapil ei tehtud isegi autastustamist, rääkimata mingisugusesti tunnustusest sarja üldvõitjatele,” lausus ta.

“Viimasel etapil anti paberid, et palju õnne ja pöördu auhinna kätte saamiseks korraldajate poole. Välismaalased pidid seal mingi lehekese täitma konto number jm asjadega, meile öeldi, et teie andmed on olemas, pole vaja lehte täita. Mida aga siiani pole, on raha,” tõdes jooksja.

Auhinnaraha = kohatoetus

Ajakirja Jooksja Jooksuportaal küsis Toomas Tarmilt, miks auhinnarahade maksmine on veninud. “Väikesed viivitused on, aga saame lahendatud. Ajakirjanduse vahendusel me seda asja ei aja,” kostis Tarm selle peale. Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi teadis suvisest kirjavahetusest erinevate korraldajate ja alaliidu vahel, et tol hetkel selle sarjaga seotud ülekanded läksid klubidele ära ja lubas asja lähemalt uurida. “Vastavalt kokkuleppele staadionijooksu sarja korraldajatega on kohatoetuste väljamaksmine plaanitud teostada 2018. aasta sügisel peale kergejõustiku põhihooaega. Seega ma ei defineeriks seda venimisena,” ütles Teigamägi pärast enda olukorraga kurssi viimist ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.

“Seda sama oleks nad meile võinud öelda kohe pärast viimast etappi. Muidu tekibki olukord, kus igaüks käib eraldi küsimas ja kõigil omad versioonid. Kohatoetused? Minu meelest pigem väljateenitud auhinnad, mitte “toetused”,” kommenteeris üks EV100 staadionisarjas kaasa löönud jooksja. “Eesti meistrivõistluste 5000 m, mis kuulus samuti EV100 staadionisarja, esikolmik sai auhinnaks ainult seljakoti, kuigi kõigil teistel etappidel oli ka rahaline auhind ettenähtud,” ei olnud sel distantsil osalenud jooksja rahul.

“Mis Eesti meistrivõistluste 5000 m puudutab, siis see distants on juhendis vastavalt märgitud. Mis eraldi auhindu (nagu kirjas oli, seljakotid) puudutab, siis nendega tegelesid jooksusarja läbiviijad. Alaliit autasustab EMV kolme esimest ja võitja treenerit medaliga ning esikohta ja treenerit tunnustatakse (see ei puuduta jooksusarja, vaid kõiki olümpiaalasid) täiendava toetusega,” ütles Teigamägi.

“Kui sari hakkas, siis oli teemaks, et koondarvestuse auhinnarahad on olemas ja toetaja leitud, aga etappide auhinnarahad sõltuvad konkreetse etapi korraldaja võimalustest. Tuleb välja, et ikka ei olnud või siis hüppas alt ära? Kohila ja Viljandi etapid olid ideaalselt korraldatud, auhinnarahad anti ümbrikus kätte, aga ülejäänud etappidega on paras kamarajura,” ei saanud üks jooksjatest aru. “Sarja alguses kinnitati, et tahetakse nii teha, et rahad jõuaksid otse jooksjatele. Paraku on klubide kaudu raha kätte saamine ka keeruline. Klubid võiksid mängust välja jääda,” lisas ta.

Enn Selliku õpilase Andi Nooda sõnul on väga piinlik kuulda teiste jooksjate käest, kuidas staadionijooksu sarja eest lubatud summasid ei suudeta ära maksta ja jooksjad peavad seda taga ajama, kui samal ajal lüüakse rahvajooksul kohe peale võistlust ümbrik kätte.

“Sportlased, antud juhul jooksjad on nagu kõvad töömehed – kui töö on tehtud, peab ka lubatud raha olema kohe laual, mitte, et nad peavad seda ise taga ajama. Olukord on igasugused piirid ületanud ja siis räägitakse, et keegi ei taha staadionil joosta ja koondist esindada. Praegusel ajal toimub pidev ja pidurdamatu staadionijooksu välja suretamine ja seda juba täiesti süsteemi ladvikust. Eesti jooksusüsteem vajab täielikku suurpuhastust, sedasi jätkates ei tule meil enam ühtegi maailma või Euroopa tasemel staadionijooksjat,” pahandas Noot.