Anti Toplaan on jooksnud 50 maratoni

Anti Toplaan Ultima Thule maratoni finišis. Foto: Tambet Allik
Anti Toplaan Ultima Thule maratoni finišis. Foto: Tambet Allik

Anti Toplaan jooksis 15. septembril Saaremaal Ultima Thule maratonil ja tõusis pärast selle läbimist nende kangete meeste sekka, kes oma elus kaasa löönud viiekümnel maratonil. Eluaastaid on tal samapalju kui läbitud maratone.

Esimese maratoni jooksis Toplaan 2010. aastal Tallinnas, mil see toimus esmakordselt kesklinna piirkonnas Toona sai ta lõpuajaks 3:11.03. “Tavaliselt on nii, et üks samm viib teiseni ning harva saame kavandada elus midagi väga pikalt ette. Olen erineval viisil liikunud ja liigutanud läbi elu kuna 7-aastaselt haigestuimine astmasse eeldas kopsumahu kasvatamiseks mingis vormis regulaarset füüsilist koormust,” meenutas Toplaan maratonide jooksmise juurde jõudmist.

Kuna elukoha vahetamisest kuivema kliima vastu ei saanud asja, jäi ta peamiselt tegelema füüsiliste harrastustega. Nooremana meeldis talle rohkem suusatamine ja süstaga matkamine. Rohkem tegeles Toplaan ka klassikalise maadluse ja kümme aastat võrkpalliga. Oma kasvavate lastega koos on ta püüdnud Saaremaal alati maksimaalselt suusatada.

“2007/2008 hooajaks sai tehtud juba põhjalikumalt ettevalmistusi, mille juurde kuulus loomuliku osana jooksutreening. Kui pere noorim laps tegi 2008. aastal esimesed iseseisvad sammud, hakkasin ka ise regulaarselt jooksma 5-6 korda nädalas. Kuna talvel kogunes suusakilomeetreid napilt ja füüsiline vorm tundus olevat hea, osalesime lastega esmakordselt 2008. aasta kevadel Kuressaare linnajooksu 5 kilomeetri distantsil,” rääkis Toplaan.

Vaatamata suusatreeningule osutus kiiresti jooksmise kogemus sootuks millekski muuks. “Pidin tunnistama, et treeningutel tuleb midagi muuta, kui ma ei soovi edaspidi sama halva enesetundega lõpetada. Kuna lapsed saavutasid oma vanuseklassides üllatavalt head tulemused, keskendusime edaspidi treeningutele koos vanema tütrega (Johanna), kes jõudis omal ajal noorte klassis Eesti poolmaratoni meistritiitlini,” kiitis Toplaan.

Nii palju, kui on maratoni läbinuid, on ilmselt ka erinevaid põhjusi, miks keegi seda teeb, arvas ta. 42 km on võimalik läbida ka tempokalt käies kuue tunniga, aga kui soovid nii pikka maad joosta, on see kindlasti nii vaimu kui keha proovilepanek. “Maraton ei ole tervisesport, peab olema hea tervis,” manitseb Toplaan.

Talle pakub jooksime ennekõike vaheldust, mis aitab igapäevaste ülesannete keskel end paariks tunniks välja lülitada. “Regulaarne treening aitab hoida vaimu virge ka kujundada meeled raskete olukordadega paremini toimetulevaks,” leidis Toplaan. Rahulike jooksude ajal kuulab ta järgi huvitavamaid raadiosaateid. Maratonipäeval keskendub mees ainult jooksmisele. “Samas on hea kohata varasematest kordadest tuttavaid jooksukaaslasi, kellega rajal samaaegselt nii mõõtu võtta, kui neid innustada,” märkis ta.

Kuna Toplaan jooksis 9. septembril maksimumilähedase tempoga maratoni Tallinnas ja juba kuus päeva hiljem Saaremaal, jättis katsumus kehale oma jälje, mistõttu pikemaajalisi plaane ta veel ei sea. Ometi pani ta end juba varem kirja 6. oktoobril toimuvale Tartu linnamaratonile. Pärast aastavahetust ootab täitumist Toplaane kauaaegne soov joosta läbi maailma madalaimas paigas toimuv maraton ümber Galilea järve.

“Kui Jumal annab elupäevi ja tervist võiks võtta kaugemaks eesmärgiks joosta järgeva kümne aasta jooksul järgmised 50 maratoni,” arvas Toplaan. Eelmisel aastal jooksis ta aastas 13 ja tänavu on ta läbinud seitse maratoni. Aastatel 2012-2016 võttis ta aastas ette 4-7 maratoni. “Tervislikum oleks joosta kuni viis kuninglikku distantsi aastas,” sõnas Toplaan.

Jooksjad teavad, et ei väsita mitte distantsi pikkus, vaid selle läbimise kiirus. “Kui otseselt füüsilist takistust tervise seisukohalt ei teki, on jooksu pikkus ja kordade arv kinni mõtlemises. Minu jaoks on üks kord 42,2 km maksimum, kuna rohkemaks ei peaks ilmselt vastu jalad,” ütles Toplaan.