Müüt või reaalsus – kas peedimahl on vastupidavusala puhul abiks?

Ajakirja Jooksja Jooksuportaal uuris lähemalt, kas peedimahla joomine aitab paremini koormusest, näiteks maratonijooksust taastuda või on siiski tegemist pelgalt müüdiga. Jooksja Aleksander Kulešov sööb peeti vähemalt kolm korda nädalas koos porgandiga salatina. Vahel joob ta ka masinaga tehtud peedimahla. „Kui suur kasu peedist on, ma ei tea, aga olen veendunud, et taimne toitumine pakub olulisi … Jätkub

Aivar Haller: elu ei ole sport ja võit pole kõige tähtsam

Spordi ja psühholoogia vastu sügavat austust ja huvi tundva Aivar Halleri hinnangul on võitmine meie kultuuripildis selgelt ületähtsustatud ning ta manitseb inimesi mitte tõmbama võrdusmärki elu ja spordi vahele. “Üldjoontes on sport sihipärane eesmärgistatud protsess nagu elugi, ainus oluline erinevus seisneb selles, et kui spordis on ühel alal üks kuldmedal, mida kõik jahivad, siis elus … Jätkub

Euroopa ja Aafrika tippjooksjaid uurinud Martin Mooses pälvis Ernst Jaaksoni stipendiumi

Tartu ülikooli sihtasutus andis 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumi meditsiiniteaduste valdkonna sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi kergejõustiku didaktika lektorile Martin Moosesele, kelle peamisteks teadustöö suundadeks on rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasemel Euroopa ja Ida-Aafrika tippjooksjate üldist tervislikku seisundit ning sportlikku saavutusvõimet mõjutavad faktorid. Täiendavalt on oluline roll tema uurimistöödes olnud dopinguvastasel võitlusel läbi Maailma Anti-Dopingu Agentuuri … Jätkub

Milliseid harjutusi peab jooksja talvel tegema?

Tallinnas Nõmmel tegutseva Teraapialaeka füsioterapeut Sander Jürs seletab lähemalt Jooksja/Jooksuportaalile, milliseid harjutusi peaksid tegema jooksjad, kes talvel suusatavad, jooksevad väljas lumel või kergejõustikuhallis. Palju sõltub sellest, kas on tegemist külma ja lumerohke talvega või on metsarajad lagedad ja ilm soe. Kui maa lumest valge, siis koguvad paljud jooksjad kindlasti suusakilomeetreid. Need jooksjad võiksid nädala jooksul … Jätkub

Toomas Tarm: talvel ei tasuks kiiremaid liigutusi unustada

Spordiklubi Sparta treener Toomas Tarm soovitab ajakirja Jooksja Jooksuportaalile antud soovitustes jooksjatel pärast hooaja lõppu võtta kuni kuu aega puhkust ja tegeleda sel ajal muude aladega ning tuletab meelde, et talvel ei tasuks kiiremaid liigutusi päris ära unustada. Enamikel jooksjatel on käes hooaja lõpp. Mida oleks mõistlik sel ajal jooksjatel teha? Tavaliselt võetakse hooaja lõppedes 2-4 … Jätkub

Tradehouse Noorsportlase Stipendium on avatud

Noorsportlase Stipendiumi taotlemine 2017. aastaks on avatud ning taotlusi saab esitada 19. septembrist kuni 19. oktoobrini. Stipendiumi eesmärk on toetada noorsportlaste ettevalmistust ja osalemist kohalikel ja rahvusvahelistel võistlustel. Stipendiumi suurus on 20 000 € ning see võib minna jagamisele mitme taotleja vahel. Kandideerima oodatakse nii noori tulevasi talente, kes on alles oma sportlastee alguses, kui … Jätkub

SEB Tallinna Maratoni küsitav raja pikkus – palju kära ei millestki?

Jooksuringkondades läks pärast SEB Tallinna Maratoni aruteluks teemal – kas jooksurada on ikka õigesti mõõdetud ja vastab täpselt ettenähtud pikkusele? Enamik jooksjaid, kes kasutasid GPSiga varustatud spordikellasid, said nii poolmaratonil kui ka maratonil trassi pikkuseks mõnisada meetrit rohkem. Maratonijooksus Eesti meistritiitli võitnud Heinar Vaine ilma üle kontrollimiseta nii julgelt viga ei välistaks. „Arusaadav, et jooksjatel … Jätkub

Mobiiliäpp aitab SEB Tallinna Maratonil orienteeruda

SEB Tallinna Maratoni ametlik äpp on jooksusõbra mobiilne teejuht taskus, mis võimaldab leida kõik maratoni puudutav kiirelt ja mugavalt ühest kohast. Äpp võimaldab kasutajal tutvuda 9.-11. septembril toimuva spordifestivali rikkaliku programmiga, personaliseerida jooksude ja ürituste valikut “Oma kava” funktsiooni abil, mis teavitab õigeaegselt järgmisest sündmusest. Samuti saab äppi vahendusel olla reaalajas kursis kõikide festivali uudiste … Jätkub

Saksa doktorant võttis Andi Noodal kõrvast laktaadiproovi

Ameerika Ühendriikides treeninglaagris harjutav keskmaajooksja Andi Noot elas eile läbi omapärase kogemuse, kui sakslasest doktorant võttis pärast lõigutrenni tema kõrvast vereproovi laktaadinäidu määramiseks. Noot käis trenni tegemas Cottonwoodis 1050 meetri kõrgusel asuval staadionil, sest ülevalpool näitas termomeeter kaks külmakraadi ja lumi on maas. “Ilm vaheldub väga järsult. Üleeile jooksime t-särgis, aga eile hommikul sadas lumi … Jätkub

Hüppeliigese põletikuga hädas jooksjad – mesilase nõelamine aitab

Jooksjad, kellel on hüppeliigese põletik, saavad abi mesilase nõelamisest. See võte aitab enamike jooksmisega seotud või sellest tingitud põletike vastu, sest suurem osa salve nagu Lioton gel, Diclac jt. on toodetud mesilase mürgi baasil. Need on lahjendatud, aga mesilase nõelamine naturaalne. Jooksutreener Endel Pärn mäletas, et kui ta noorena Käärikul treeninglaagris harjutas, käisid kettaheitjad Enn … Jätkub

Millest sa tehtud oled?

Mida suurem on lihasprotsent, seda aktiivsem ainevahetus. Samas võib mõni väga sale ja habras inaktiivne inimene koosneda peamiselt luudest ja rasvast. Kui sageli jälgite teie oma keha koostist? Kuigi inimese väline keha kuju esialgu jääda muutumatuks, hakkab lihaste osakaal orineteeruvalt pärast 30. eluaastat vähenema, kui inimene regulaarselt trenni ei tee. Nii võib ainevahetus aeglustuda ja … Jätkub

Kuidas siduda igapäevast tööd ja treeninguid?

Palju nõuandeid jagatakse selle kohta, kuidas treenida, koormusi tasakaalustada ja võistlusteks valmistuda. Hoopis vähem aga antakse soovitusi neile harrastusjooksjatele ja ka paljudele võistlussportlastele, kes treenivad 8-tunnise tööpäeva kõrvalt. See on hoopis teine asi, kui tegeleda tippsportlasena vaid treenimise-puhkamise-söömisega. Kuidas siduda kõige edukamalt treeningud, töölkäimine ja isiklikud asjatoimetused? Kindlasti oleneb palju töö iseloomust – kas see on … Jätkub

Istumine on uus suitsetamine – isegi jooksjate jaoks

Iga istutud tund suurendab südameveresoonkonna haiguste, diabeedi, vähi ja isegi depressiooni riski ning teadlased on selle ristinud moodsa nimega “sitting disease” ehk istumishaigus. Mainekas jooksuajakirjas Runners World ilmus artikkel “Sitting is the New Smoking – Even for Runners” (Istumine on uus suitsetamine – isegi jooksjate jaoks). Loo moraal oli lihtne – mida rohkem istume, seda … Jätkub

Jooks on elustiil

Regulaarne jooksuharrastus parandab kehalist vormi ja tervist. Vastupidavustreening tekitab organismis palju positiivseid muutusi. Meie ainevahetus hakkab koormusega kohanema juba pärast paari-kolme intensiivset vastupidavustreeningut. Süsivesikute ja rasva kasutamine energiaallikana muutub efektiivsemaks ja kaalujälgmine hõlpsamaks.

Mida tead sina baas- ja maksimaalsest vastupidavusest?

Kui baasvastupidavust võib nimetada kõigi kestvusalade aluseks, siis maksimaalne vastupidavus võiks kanda võistlustulemuste poole pürgija A ja O tiitlit. Järgnevas ülevaatlikus loos jagab harrastajale kasulikku infot rühmatreeningute juhendaja, personaaltreener ja kolme sportliku poja ema Liis Arula.

Õige jooksutehnika on pool võitu!

Iga liigutuse tegemiseks vajame energiat. Mida kiirema ja suurema amplituudiga liikumine toimub, seda rohkem energiat selle sooritamiseks vajame. Kestvusjooksu sooritusvõime sõltub meie energeetilisest baasist, seetõttu on jooksu tehniline külg sama oluline kui sprindis. Mida aeglasem on jooks, seda väiksem on meie käte ja jalgade amplituud ning sagedus. Siiski peaksime täheldama selle juures mõningaid olulisi aspekte. … Jätkub

Ilmus käsiraamat jooksjatele

Oktoobri keskel ilmus eesti keelsena “Jooksja käsiraamat – Cooperi testist maratonini”. Raamat on hea töövahend jooksutehnika parandamiseks, püstitatud eesmärgi nimel treenimiseks ning jooksuvormi lihvimiseks. Tulemused paranevad, kui harjutatakse ja pööratakse tähelepanu olulistele ning õigetele asjadele. Jooksutehnika arendamine, mitmekesised harjutused, õige rütm, jõutreening, piisav taastumine, lihaste hooldamine ja mitmekesine söögivalik toetavad uute eesmärkideni jõudmist. Raamat pakub … Jätkub

Esimene mahesmuuti Eestis – tervislik ja imemaitsev!

Ökosmuuti – ELU TÄIS VÄGE! Loodusvägi tõi turule värskendava ökosmuuti, mis on kahtlemata selle suve hittjook nii randa kaasavõtmiseks, kui ka niisama nautimiseks. 100% maheviljadest, ei midagi muud! Imemaitsev püree- ja mahlasegu kvaliteetsetest mahepuuviljadest ning -marjadest. Mahepõllumajandusest pärinevad viljad ei sisalda organismile kahjulikke sünteetiliste väetiste ega taimekaitsevahendite jääke. Samuti pole mahetoidus geneetililselt muundatud organisme (GMO) … Jätkub

Selgunud on Liikumisaasta 2014 suurim liigutaja

Spordiürituste Korraldamise Klubi ettevõtmistel osales tänavu rekordiliselt 43 889 liikumisharrastajat, millega ollakse neljandat hooaega järjest Eesti suurimaks rahvaspordisündmuste läbiviijaks. Liikumisaasta 2014 projektijuhi Aivo Normaku sõnul on Spordiürituste Korraldamise Klubi olnud Liikumisaasta kõige suurem liigutaja. “Spordiürituste Korraldamise Klubi panust liikumisharrastuse edendamisse Eestis on raske ülehinnata.  Liikumisrõõmu pakuti läbi terve aasta nii suurtele kui väikestele, kogenud harrastajatele … Jätkub

Treenitud süvalihased on hea koormustaluvuse ja ilusa rühi alustalaks

Süvalihaste treenimine on nii harrastus- kui tippsportlastele vigastuste vältimise seisukohast väga oluline. Statistika järgi kannatavad ligi 80% inimestest seljavaevuste all ning selle põhjuseks võivad olla nõrgad süvalihased. Tekst: Gerly Kedelauk Foto: Lauri Birkan Füsioterapeudi poole pöörduvad sportlased saavad sageli kaasa soovituse treenida enam süvalihaseid. Miks? Sellest räägib Eesti Spordimeditsiini klastri SportEST partneri Audentes Fitnessi peatreener … Jätkub

Millal ja kuidas kasutada sporditeipi?

Kui eelmises Jooksjas rääkis füsioterapeut Lauri Rannama kinesioteipimisest, siis seekord keskendusime sportteipimisele. Küsimustele vastas füsioterapeut Indrek Tustit. Tekst: Gerly Kedelauk, Eesti Spordimeditsiini klastri SportEST projektijuht Mis on peamine erinevus spordi- ja kinesioteibi vahel? Sportteipimine on levinuim teipimis tehnika. Tavaliselt kasutatakse selleks jäika või pooljäika teipi, mis asetatakse probleemsele kohale sportimise või muu aktiivse tegevuse ajaks … Jätkub