Magnus Kirt: aeroobne jooks suurendab töövõimet

Ajakiri Jooksja 2019. aasta suvenumbri ankeedile vastas Eesti parim meessportlane, odaviskaja Kirt, peab jooksu ettevalmistuses asendamatuks. 2005. ja 2006. aasta Eesti koolinoorte murdmaajooksu meistrivõistluste 1000 meetri jooksu protokollidest leiab sind tulemusega 3.08 keskmike seas. Kui sageli koolipoisina jooksid? Koolitunnis oli jooks au sees. Soojenduseks saadeti meid maanteele või metsa nelja-viit kilomeetrit jooksma, seejärel mängisime korvpalli või … Jätkub

Külliki Taylor: toetun raskematel hetkedel enesedistsipliinile

  Spordipsühholoog Külliki Taylori osa on mõista sportlaste siseheitlusi oma lemmikalaga tegeledes. Kuidas ta aga ise spordib ja mida sel ajal mõteb?   Millal jooksmine sinu ellu tuli nii, et sinna ka jääda? Lõpetasin Eesti Spordigümnaasiumi moodsa viievõistluse erialal ja üks viiest alast oli krossijooks. Viievõistluses oli suur tähelepanu tehnilistel aladel – vehklemisel, ratsutamisel ja … Jätkub

Urmas Peiker tahab alati täisjõuga panustada

„Olen põnevuse otsija, tahan end kogu aeg mitmekesiselt proovile panna ja ennast eri valdkondades arendada,” ütles ettevõtja Urmas Peiker, kelle sportlik elulugu on kirev. Nooruses unistas ta jõuda moodsas viievõistluses olümpiamängudele, tudengina rassis maadlusmatil ja seejärel tõusis kahele 7000 meetri kõrgusele mäetipule. Praegu paeluvad 43-aastast harrastussportlast täispikk triatlon ja maratonijooks. „Kehaehituselt ma ei sobi jooksjaks. … Jätkub

Janek Kukk: sporti ei saa peale sundida!

Janek Kukk on harrastussportlane, kes tegeleb meelsasti paljude aladega – jooksmisest ja jalgrattasõidust golfi ning purjelauasõiduni. Tema sõnul peab spordihobi tärkama inimeses endas, kedagi ei saa sundida liikuma. „See on ikka iga inimese enda asi, kuidas ja mida ta teha tahab. Kõige olulisem on, et tegevus rahuldust pakub ja hea enesetunde tekitab,” ütleb 49-aastane Janek … Jätkub

Seeniorsportlase jooksuhuvi tärkas keskeas

  Oli aasta 2013, kui Kohila staadionijooksusarja võistlustel hakkas käima kohalik ehitusettevõtja Olev Mitt. „No ja mis siis?” küsib selle lause peale ilmselt nii mõnigi lugeja. Saate sellest aru, kui võrdleme Miti 2013. ja 2019. aasta tulemusi, vaatame tema sünniaastat (1961) ja võtame arvesse, et enne 52. eluaastat polnud ta jooksuga üldse tegelenud. Niisiis, Miti … Jätkub

Urmas Karlson: liikumisharrastus on tippspordist tähtsam

Urmas Karlsoni auhinnakapis on medaleid ja karikaid ilmselt rohkem kui kokku jõuab lugeda, kuid suurte velotuuride võitjate kasvatamisest tähtsamaks peab ta terveid ja liikuvaid inimesi. „Võib-olla on mul vanuse kasvades adrenaliini tase organismis vähenenud ja seetõttu näen maailma teisiti kui aastaid tagasi, kui arvan, et iga spordiala arendamise eelistus peaks olema liikumise edendamine. Mitte nui … Jätkub

Margaret Markvardt: ujumine õpetab iseseisvust ja järjepidevust

Margaret Markvardt on püstitanud mitu Eesti rekordit ja pürgib rahvusvaheliste tiitlivõistluste tipptulemuste poole. Keskkooli lõpetav ja seejärel USA-sse edasi õppima ning treenima suunduv neiu peab spordis oluliseks eelkõige eneseusku. Ujumisega alustas Margaret juba Rocca al Mare kooli esimese klassi kehalise kasvatuse tundides. Kord nädalas toimunud basseinitunnile lisandusid aga õige pea ka ujumistreeningud. Margareti vanemate soov … Jätkub

Teet Daaniel: vastupidavuse treenimine kasvatab iseloomu ja muudab inimest

Kes ütles, et meie ajal kangelasi ei ole? Lubage tutvustada Teet Daanieli, kelle elu pakub ainet filmistsenaariumile. Juba on temast tehtud dokumentaalfilm „Ookeani puudutus”, kus käsitletakse tema ujumist üle ränkraske Gibraltari väina Euroopast Aafrikasse. Andekas ja võimekas mees õppis õigesti ujuma alles 29-aastasena, kuid hiline algus pole takistanud tal pürgida selles valdkonnas maailma paremate ujujate … Jätkub