Pühapäeval,  19. veebruaril toimunud  41. Tartu Maratoni võitis ajaga 2:43.21 rootslane Jörgen Brink (SWE).

Rootsile kuulus kolmikvõit, sest Daniel Rickardsson kaotas 1 ja Jimmie Johnsson 2 sekundiga. Parima eestlasena sai Algo Kärp 24. koha, ta kaotas võitjale 2:37ga. Aivar Rehemaa oli 25., ent võitjast maas juba 6.10.

Kiireim naine oli 3:06.27ga Susanne Nyström.

Kärbi arvele läks esikoht 12. kilomeetri vaheajapunktis Matul, veel 46 km vaheajapunktis Palul olid Kärp ja Rehemaa liidrite grupis, kuid 53. kilomeetril sealt välja langenud. Esikoht otsustati lõpusirgel.

Brink ütles, et oli heas vormis, kuid võitjaks pidas ennast alles siis,  kui ületas finišijoone: „Kuigi finišikoridoris tundsin ennast tugevana, sain  alles finišis aru, et võitsin!”

Algo Kärp: „Enesetunne oli hea,  kuid pärast Palut hakkasid energiavarud otsa saama. Ise lootsin lõpuni olla  liidrigrupis, aga täna siis ei läinud nii.“

41. Tartu Maratoni  projektijuht Kunnar Karu sõnul tegi tuuline ilm asja veidi keerulisemaks: „Terve  öö hoidis kõva tuul korraldajate tegemisi pinges hoidnud ning nii stardis kui  teenindustes kui ka finišis on korraldajad kurja vaeva näinud, et asjad vähegi  ühe koha peal püsiksid. Hoiame pöialt, et kõikidel ikka rõõmus naeratus püsiks.“

Vaadake Tartu maratoni tulemusi siit!

Esimest korda Tartu suusamaratoni eelse üritusena peetud 63 km pikkune Tartu teatemaraton tõi esikoha meeskonnale SK Biathlon, mis nagu nimigi ütleb, koosnes laskesuusatajaist.

Suusatati samal rajal, kus toimub ka Tartu Maraton, ning 63 kilomeetrit jagunes neljaks etapiks. Karel Kulbin, Martin Remmelg, Peeter Kirss ja laskesuusatamise MK-sarjas kunagi esikümnesse jõudnud Martten Kaldvee läbisid raja 2:42.45ga.

Team TT (Mikk Kalamees, Aimer Peensalu, Uku Peterson, Tauri Tikerpe) kaotas võitjale 12.12 ja Haanja Rattaklubi (Raino Reiska, Pait Hirv, Alar Reiska, Tarmo Mõttus) 13.05ga.

Tuntud nimed kuulusid aga viiendaks tulnud Kuma Raadio (kaotus võitjale 16.24) meeskonda: näitleja Veikko Täär, spordiarst Mihkel Mardna ning sõudjad Allar Raja ja Jüri Jaanson.

Vaata teatemaratoni kõiki tulemusi siit!

Samuti suusatati pühapäeval Tartu Maratoni avatud rajal, kus osavõtjate seas oli ka peaminister Andrus Ansip, kes läbis raja 5:01.40ga. Vaata avatud raja tulemusi siit!

Laupäeval Ida-Virumaal peetud 14. Alutaguse suusamaratoni finišijoone ületas esimesena Madis Vaikmaa. Mees läbis 40 km ajaga 1:40:47,4.

Timo Juursalu kaotas võitjale 32,7 ja Andre Mets 33,1 sekundiga. Kiireim naine oli laskesuusataja Eveli Saue, kes sai aja 2:03.33,8. Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 807 suusatajat.

Lühemale 25 km rajale läks esialgsetel andmetel üle 150 suusataja. Esimesena jõudis finišisse Kaarel Kasper Kõrge ajaga 1:05:24,5.   Kiireim naine Sippie Truu läbis distantsi ajaga 1:15:48,9.  M-15 klassi parim oli Taivo Vahur  tulemusega 1:06:42,1 ning N-15 klassis Anette Baum ajaga  1:15:35,4.

Vaikmaa jaoks oli tänase võistluse näol tegu vormi proovilepanekuga järgmise nädalavahetuse 41. Tartu Maratoniks. “Tegelikult on väsimus sees, sest olen viimased poolteist kuud üsna julgelt treeninud. Loodan uuel nädalal veidi rohkem puhata ning mõned head trennid teha ja siis on juba kõik korras,” sõnas ta.

Vaikmaa püsis grupi eesotsas algusest lõpuni, oli ka liidrite seas peamine tempotegija. Vaid esimeses vahefinišis oli ees Vahur Teppan.

Järgmine mõõduvõtt Estoloppeti sarjas on 41. Tartu Maraton, mis leiab aset 19. veebruaril. Vastavalt võimetele saab valida kas 63 km või 31 km pikkuste radade vahel. Start maratoni pikale distantsile antakse kell 9 ja lühemale kell 12.30.

Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee.

Pühapäeval, 12. veebruaril antakse Otepääl kell 9 stardipauk uuele Klubi Tartu Maraton loodud võistkondlikule suusasõidule – 1. Tartu teatemaratonile.

Teatemaratoni näol on tegemist Eestis esmakordselt korraldatava neljaliikmeliste võistkondade suusasõiduga, kus igal liikmel tuleb läbida üks etapp 63 km pikkusest kogudistantsist. Analoogselt Tartu Maratoni põhisõiduga kulgeb ka teatevõistluse rada marsruudil Otepää-Matu-Ande-Kuutse-Palu-Hellenurme-Elva. Kõik neli etappi on erinevate raskusastmega ning pikkusega 12 kuni 20 km.

41. Tartu Maratoni võistluste direktor Indrek Kelk on kindel, et antud üritusest saab traditsioon, mis iga-aastase Tartu Maratoniga kaasas hakkab käima. “Teatemaraton on vahva võimalus kõikidele kollektiividele, sõpruskondadele ning peredele ühiselt suusad alla panna ning meeskondlikult suusavõistlusel osaleda. Öeldakse, et jagatud rõõm on topeltrõõm, Tartu Teatemaraton on selle tõestus.“

7. veebruari seisuga on Tartu teatemaratoni starti tulemas üle 60 võistkonna. Interneti teel registreerimine kestab kuni 10. veebruarini kell 17, Klubi Tartu Maraton büroos kuni 11. veebruarini kell 17.

Maratonirõõmu ning elamusi saab koguda ka veel samal päeval toimuval Avatud Raja sõidul, Tervis Plussi 11. Tartu Maratoni Naistesõidul ning täpselt nädal hiljem, 19. veebruaril Tartu Maratoni põhipäeval. Päev enne, 18. veebruaril toimuvad Tartus Tähtvere spordipargis 41. Tartu Maratoni tasuta lastesõidud.

Rohkem infot ürituste kohta leiab aadressilt http://www.tartumaraton.ee.

Esmaspäeval 13. veebruaril algusega kell 17.00 muutub Tartu Lõunakeskuse parkla tuliseks suusaareeniks. Toimub teadaolevalt esmakordne suusatamise rahvusvaheline 100 meetri maailmarekordi võistlus. Et varem pole sellist üritust korraldatud, on võitja tulemus igal juhul maailmarekord.

Tartu Suusaklubi koostöös Eesti sprindikoondisega on ette valmistanud uudse võistlusformaadi, millel on potentsiaali välja kasvada suusatamise sprindivõistluste iseseisvaks ja publikut köitvaks võistlusalaks. Rahvusvaheliseks esmaesitluseks ehitatakse Tartu Lõunakeskuse parklasse võistlusareen 100m pikkuse distantsi ja kuue rajaga. Võisteldakse klassikalises tehnikas. Võistlus on individuaalne ja tulemus mõõdetakse sajandiksekundi täpsusega.

Osalemiskinnituse on andnud Eesti paremik ja tippsprinterid Norrast. Rahvasprindis osalevad tuntud külalised erinevatelt elualadelt. Omaette võistlus peetakse ka Tartu Suusaklubi mudilaste treeningrühma liikmetele.

“100 m sprint annab parima ülevaate suusatajate plahvatuslikkusest ja kiiruslikust jõust ning täidab praegu suusatamise aladest puuduva tõelise sprindiga seotud ootused,“ kommenteeris võistluse idee autor ja 2011 MM-i suusasprindi finalist Peeter Kümmel. „Tänane sprindi formaat on ülesehituselt pigem sarnane kergejõustiku keskmaajooksuga. Usun, et 100 m sprint saab tulevikus olema sama oodatud võistlusala kui seda on sprindid kergejõustikuvõistlustel.“

Võistlusejärgselt on kella 20ni avatud sprindirada, et igaüks saaks isikliku rekordi püstitada. Vajaliku õpetuse ja suusavarustuse tagab Eesti Suusaliidu Suusabuss.