Toomas Tarm: talvel ei tasuks kiiremaid liigutusi unustada

Spordiklubi Sparta treener Toomas Tarm soovitab ajakirja Jooksja Jooksuportaalile antud soovitustes jooksjatel pärast hooaja lõppu võtta kuni kuu aega puhkust ja tegeleda sel ajal muude aladega ning tuletab meelde, et talvel ei tasuks kiiremaid liigutusi päris ära unustada. Enamikel jooksjatel on käes hooaja lõpp. Mida oleks mõistlik sel ajal jooksjatel teha? Tavaliselt võetakse hooaja lõppedes 2-4 … Jätkub

Rütm kui jooksja tehnilise meisterlikkuse alus

Akadeemik Anohhin (1966) on öelnud: “Inimese organism on võimeline taluma väga suuri koormusi, kui need on õigesti organiseeritud. Just rütm on see, mis seda võimaldab – kui ülima pingutuse momendid vahelduvad puhkemomentidega. ” Kaasajal on kiire jooksurütm valdav kõikidel klassikalistel jooksualadel – sprindist kuni maratonini. Jooksutehnika biomehaanilised uuringud kinnitavad, et põhimõtteliselt on tipptasemel pikamaajooksja tehnika … Jätkub

Kevadistest maratonitreeningutest harrastajatele

Suusahooaeg on lumepuuduse tõttu läbi enne kui see korralikult alatagi sai. Halvast suusailmast on kujunemas hea jooksuilm ja nii mõnelgi harrastajal on esikohale tõusmas või juba tõusnud jooksutreeningud. Et jooksmine oleks edukas, tuleks arvestada treeningutel teatud olulisi punkte, kindlasti ei tohiks jooksutreeningutega (ehk palju ja kiirelt) üle pakkuda. Praktika on näidanud, et maratoni edukaks läbimiseks … Jätkub

Kuidas treenida targalt ja orienteeruda treeninginfos?

Internetist võib leida kümneid treeningplaane ja kohati üsna vastukäivaid soovitusi, lisaks on võimalik nutiseadmetega erinevaid rakendusi kasutades ise treeningprogramme koostada ning hallata. Kuidas selles kõiges aga orienteeruda ja, mida tähele panna või tähelepanuta jätta? Esiteks tuleks endale selgeks teha treeningu ja organismi toimimise põhitõed. Sõltumata sellest, kas treenitakse üksi, osaletakse treeninggrupis või kasutatakse individuaaltreeneri abi. … Jätkub

Näpunäiteid talvisteks jooksutreeninguteks

Kevadel-suvel-sügisel on joosta mõnus ja lihtne: ilmad on kuivemad, soojemad ja väljas on kauem valget aega. Aga kas ja miks joosta talvel, kui valget aega napib, enamik jooksutrenne on pimedas, külmas ja niiskes ning tihti ka libedal ja märjal rajal.

Jooks on elustiil

Regulaarne jooksuharrastus parandab kehalist vormi ja tervist. Vastupidavustreening tekitab organismis palju positiivseid muutusi. Meie ainevahetus hakkab koormusega kohanema juba pärast paari-kolme intensiivset vastupidavustreeningut. Süsivesikute ja rasva kasutamine energiaallikana muutub efektiivsemaks ja kaalujälgmine hõlpsamaks.

Mida tead sina baas- ja maksimaalsest vastupidavusest?

Kui baasvastupidavust võib nimetada kõigi kestvusalade aluseks, siis maksimaalne vastupidavus võiks kanda võistlustulemuste poole pürgija A ja O tiitlit. Järgnevas ülevaatlikus loos jagab harrastajale kasulikku infot rühmatreeningute juhendaja, personaaltreener ja kolme sportliku poja ema Liis Arula.

Rinnal kantavate pulsivööde lõpu algus?

Pulsikell on tänapäeval väga paljude harrastussportlaste abimees treeningutel, olgu harrastatavaks alaks jooksmine, suusatamine, ujumine, rattasõit või misiganes spordiala. Igaühele, kes pulsikella kasutanud, on tuttavad pulsivööd, mis kinnitatakse rinnale, et siis käekella pealt südamelöögisagedust jälgida. Selline lahendus on püsinud suures osas muutumatuna alates aastast 1982, mil Soome ettevõte Polar valmistas esimese juhtmevaba kantava pulsimõõtja.