Eesti kesk- ja pikamaajooks on viimase 30 aasta parimas seisus

21.-23. oktoobrini Pärnumaal Jõulumäel kesk- ja pikamaajooksu treeningkogunemisel tõstis Eesti Kergejõustikuliidu kestvusjooksu alarühma juht Toomas Tarm esile keskmaajooksu taseme tõusu, kirjutab Jooksuportaal.

“Ala tugevust näitab see, kuidas näeb välja edetabel, aga mitte see, et meil on 1-2 tippjooksjat,” ütles Tarm. Eestis on praegu 5 meest, kes võimelised jooksma 1500 m 3.45 või kiiremini. “Nad võiksid kasutada rohkem võimalust Eestis omavahel mõõtu võtta ja head tulemust joosta, selle asemel et otsida iga hinna eest võistlusi Soomes või kaugemal,” nentis Tarm.

Erinevalt meestest ei ole meie edukamal naiskeskmaajooksjal Liina Tšernov Eestis võisteldes piisavalt konkurentsi ja tal tuleb otsida häid võistlusi väljastpoolt Eestit. Naispikamaajooksjatest tõstis Tarm esile veel Jekaterina Patjuki, kes on aastaid olnud Eesti naispikamaajooksu liidriks. Järgmise aasta EM-ile pääsemiseks tuleb tal ära joosta 3000 m takistusjooksus norm 9.55.

Treener ja Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi juhatuse liige Harry Lemberg märkis, et Eesti kesk-ja pikamaajooksus on viimase 25 aasta parim seis. Just tänu kesk– ja pikamaajooksjatele oli Eesti kergejõustikukoondis edukas võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel. Esikohad tõid Tiidrek Nurme 3000 m, Jekaterina Patjuk ja Kaur Kivistik 3000 m takistusjooksus. Jekaterina Patjuk oli veel teine 5000 m jooksus ja Laura Suur kolmas 3000m jooksus.

Kui keskmaajooksus on nooremad jooksumehed hakanud vahet vähendama Tiidrek Nurme ja Nikolai Vedehiniga, siis pikamaajooksus olukord nii hea ei ole. “Noored jooksjad peavad targalt treenima. On ju jooks kogu kergejõustiku aluseks. Treenida tuleb palju juba noorelt, kuid noorena tuleb eelkõige kiirus välja arendada, sest vanemas eas ei ole see enam sugugi nii lihtne,” rõhutas Lemberg.