Endel Susi: käimise Eesti meistrivõistlused tagasi Paralepasse

Endel Susi Haapsalu staadionil. FOTO: ARVO TARMULA
Jooksuportaal toob lugejateni täiendatud ettepanekute kokkuvõtte Eesti Kergejõustikuliidule, mille koostas Läänemaa Kergejõustikuklubi president Endel Susi. Oma ettepanekutes leiab ta, et käimise Eesti meistrivõistlused tuleks läbi viia Paralepal
Kuna midagi on Eesti Kergejõustikuliidus teoksil, mida enamus klubisid ei pea ilmselt teadma (viide sellele on ühe päevase etteteatamisega arvamuse küsimine juhendite kohta), saatsin peale esimest korda veel neli kirja. Muidugi ma ei looda, et neid läbi vaadatakse, see ei kuulu EKJL arsenali. Ka sel aastal saatsin oma arvamuse, mis käis möödunud hooaja kohta. Palju pole muutunud. Endiselt on probleemiks klubide karikavõistlus, kiirkäimine, osavõtjate ja tulemuste kahanemine, edetabeli pidamise puudulikkus mõnedel aladel, jalgpalli jõuline pealetung noorte sidumisel spordiga, võistluste läbiviimise vähene atraktiivsus, paljude klubide kehv rahaline seis.
Olen üle poole sajandi jälginud kergejõustiku arengut ja oskan teha mingeid järeldusi. Üle 50 minu õpilase on kuulunud Eesti noortekoondisse Balti matšil 12 erineval alal. Seal on võidetud nii esikohti kui medaleid. Olümpiamängudele on neist hiljem jõudnud kahjuks ainult üks – Raigo Toompuu. Käijad on võitnud Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel 138 medalit. Ise ma käimises võistelnud pole. Põhialadeks olid mitmevõistlus ja jooksud. 
1991. aastal korraldasin käimises Eesti asendusmeistrivõistlused, kui ametnikud sellest loobusid. Sügisel asutasime Tartus üleeestilise käimisklubi, mille patrooniks oli Bruno Junk. Tema ettepanekul valiti mind käimise tegevjuhiks, millisel positsioonil tegutsesin 17 aastat. Viisin käijad nii Euroopa klubide naiste karikavõistlustele (parim koht 4.) kui Euroopa karika ja maailmakarika võistlustele.  Jekaterina Jutkina ja Ainar Veskus jõudsid Euroopa noorte meistrivõistlustele. 
Taoline lühitutvustus on vajalik, et mõistetaks – ma pole käimisfanaatik, kuigi võib jääda selline mulje. Ma ei pea käimist halvemaks kui teised alad. Käimine teeb maailmas edusamme. Selle aasta MM-il võitsid medaleid nelja kontinendi sportlased. Käimine edeneb kõrge majandusarengu ning suure elanikkonnaga riikides nagu India, Hiina, Jaapan, Brasiilia, Lõuna-Aafrika Vabariik jt. Edasiminekut on täheldatud ka Euroopas. Mõnevõrra viib käimise mainet alla lahvatanud dopinguskandaal Venemaal. Kuid seal on läbi viidud suur puhastus. Endiselt on noored väga tugevad. Meesjuunioride esikümme käib 10 km alla 43 minuti. Aeg, mis teeks au meie meestele.
1. Miks klubi ei toeta C klassile plaanitavat Eesti meistrivõistluste korraldamist? Varajasel spetsialiseerimisel võivad olla negatiivsed tagajärjed. Las nad ajavad seda jalgpalli taga, mis võib anda hea füüsilise ettevalmistuse. Hiljem oleks meil vaja nad kuidagi enda juurde saada.
2. Ülesanne, kohtadel mõne ala  atraktiivseid  võistlusi korraldada.
3. Peame hea seisma selle eest, et kõikides koolides korraldataks TV 10 olümpiastarti rahvusvaheliste vanuseklasside järgi D ja C klaasile (10-11 ja 12-13 aastased), mis vastaks hästi 9-klassilises koolis õppivate vanusele. 
4. Klubidel oleks vaja hakata nii nende kui lähedal asuvate koolide abistajateks. Peame leidma ka vahendeid, et neid koole varustada inventariga.
  
5. Koostöös Eesti Koolispordiliidu ja haridusministeeriumiga tuleb seista selle eest, et koolides oleks 4 tundi kehalist kasvatust nädalas ja normid muutuks jälle kohustuslikuks, kuid jääks võimetekohaseks. Pooled noored ei ole praegu võimelised täitma kehalisi norme, et läbida ajateenistusse vastuvõtt. Veerand lastest sünnib mingi veaga. Nii edasi minna pole võimalik. Rahvas mandub füüsiliselt, pole võimeline end ise kaitsma. 
6. Tundide suurendamise korral oleks koolidel abi treeneritest, kes neid tunde annaks. Kasu ka treeneritele uute õpilaste leidmisel. 
Endel Susi on aastaid korraldanud Haapalu maanteejooksu. FOTO: ARVO TARMULA

Vaatasin üle oma käijad, kes Eesti meistrivõistlustel medaleid võitnud. Nendest täpselt pool ei ole kuulunud Eesti noortekoondisse Balti matšil. Näide selle kohta, et mõtet on edaspidi tulemusspordi nimel keskenduda just vanematele, mitte C klassile.
Nüüd erinevatest ettepanekutest. Klubide karikavõistluse süsteemi muudeti. Nõustume. Lisaksime sinna ühe alana ka käimise, näiteks täiskasvanutele naised 5000 m, mehed 10 000 m, noortele vastavalt 3000 m ja 5000 m. Sellisel korraldusel väheneksid nii klubide sõidukulud kui ka EKJL korralduskulud. Kindlasti paljud käimise vastased on käimise kavva lülitamise vastu. 1950ndail Eesti meistrivõistluste arvestuses pidi käija osalema ja sel ajal oli käimine üsna populaarne. Kui mõne aasta proovime seda varianti, tõuseks kindlasti käimise tase ja suudame jälle edestada Lätit. 
Mis käimisse üldse puutub, siis asendaksime 50 km 30 km-ga ning ala arengut silmas pidades laiendaks 30le 50ne rahalise toetuse. Maanteekäimise Eesti meistrivõistluste läbiviimiseks on ideaalne paik Paralepa, mis tuulte eest kaitstud, puuduvad tõusud ja õhk on tervislik. Kohalik kohtunikekogu on küllalt professionaalne. Sealsed olmetingimused sobivad ideaalselt ka rahvusvaheliste võistluste läbiviimiseks, mida on kiitnud kõik eelnevalt osalenud välissportlased. 
Paralepas on korraldatud Eesti meistrivõistlusi juba 1997. aastal. Läheneb väike juubel, milleks sobiks hästi 2016. aastal eesti meistrivõistluste  läbiviimine (taotlus esitatud), et katsetada midagi uut. Kui kusagil mujal maanteekäimise võistlust läbi viia, tuleks trass enne kalendrisse võtmist passistada, et kas ikka sobib ja kas kohalik kohtunikekaader olemas. 10. Tuleb lõpetada praktika, et kohtunikud tulevad mujalt kohale, tõrjudes kohalikud eemale, et peale võistlust hiljem lõdvestuda. 
Poiste A klassi 10 000 m tuleks asendada 5000 m, mis vastaks vastuvõetud karistuspeatusele  (p. 7.3.5). Omal ajal sai kavasse võetud 10 000 m, et täita Euroopa meistrivõistluste norme, kuna Eestis olid vastavad noored. Nüüd ollakse sellest normist väga kaugel. Kui tekib uuesti vajadus, võib 10 000 m uuesti kavasse lülitada. Momendi taset arvestades on sobivam 5000 m.
Käimises lahendamata probleem on puudulik stiilikohtunike olemasolu. Ahtmes sisevõistluse käimistulemuste mittevastavus nõuetele, kus saavutati tulemusi, mis ei vastanud noorte hetketasemele. Nagu kohtunikogu esimees kinnitas, puudusid stiilikohtunikud. Mõne arvates eksiti ka ringide lugemisel, sellest tingituna siis sellised uskumatud ajad. Loodan, et EKJLil on võistluse kohta kõik vastavad paberid olemas, et seda uuesti kontrollida, ka kohtunike litsentsid. Pole nii, et keegi arvamusliider ütleb ja kinnitatakse rekordiks. Käimise võistluse tulemused tuleb edetabelitest annuleerida (ettepanekut toetab käimistreener Jutkin). 
Nüüd jooksudest. Veidi problemaatiline on Eesti meistrivõistlustele pealesaamine pikamaajooksudes. Meie ettepanek oleks lasta poolmaratonis ja maratonis 2016. aastal maksuvabalt peale kõik, kes on täitnud A ja B normi alates 2013. aastast. Jooksjate vigastuste ravi võtab aega ja pole mõtet kiirustada (säästame inimeste tervist). 2 km ja 10 000 m tuleb lasta peale kõik A ja B normi täitjad 2015. aasta ja 2016. aasta 10 km maanteejooksu tulemuste põhjal. Kuna 10 000 m edetabel on puudulik, lahendaks probleemi 10 km maanteejooks. Tingimus, pealelastud jooksjatel tuleb hiljem osaleda ka staadioni alade Eesti meistrivõistlustel.
Kuna klubid saavad täiskasvanutest tulemuspunkte 16 koha eest, siis peaks väljakualadel peale laskma vähemalt 16 sportlast, mitte 14 (juhendi p. 5.4.1). Antud ettepaneku korral eirame oluliselt vähem alade võrdse kohtlemise printsiipi. Lõpetuseks, mõned kergejõustiku alarühmad vajaksid hädasti uusi noori juhte.
ENDEL SUSI

Viimased uudised