Enn Sellik meenutab oma tegemisi noorteklassis, 5. osa

Lasse Viren ja Enn Sellik. Foto: Scanpix
AASTA 1972, TEINE POOLAASTA 
August
Augusti algul toimus Tallinnas Eesti-Soome maavõistlus. Jooksin seal 1500 m ja 800 m distantsil. Minu põhiliseks konkurendiks oli Ismo Toukonen. Nii nagu maavõistlustel kombeks, käib seal taktikaline võitlus. 1500 meetri jooksu kaotasin Toukonenile, 800 meetris õnnestus mul teda võita. Seega jäime viiki. Hiljem kohtusime erinevatel võistlustel ja meenutasime seda maavõistlust. Pärast 800 meetri jooksu tegin kaasa 4×400 m teatejooksus. Jooksin oma vahetuse ajaga 50,1. Kuna 400 meetrit ei olnud minu distants, siis ei mäleta ma sellest teatejooksust mitte midagi.
Ei tahetud medalit anda
Augustis toimusid Ungaris rahvusvahelised noortevõistlused. Kuigi olin venelasi krossis võitnud, ei võetud mind koolinoorte spartakiaadi koondisesse. Ungaris joosti samal päeval 1500 meetrit, kui Eestis toimusid selle distantsi Eesti meistrivõistlused. Et võrrelda oma taset Ungari võistlusega, tahtsin iga hinna eest seal joosta. Minu nooruse tõttu (Enn Sellik oli toona 17-aastane – toim.) ei tahetud mind starti lubada. Jooksu võitis Aleksander Tšernov (Liina Tšernovi isa – toim.) ajaga 3.50,3. Sain vabariigi A-klassi rekordiga 3.51,4 teise koha. Sama tulemusega võitis sakslane Ungaris 1500 meetri jooksu. Eesti meistrivõistlustel läks autasustamisel jamaks lahti. “Tulid teiseks. Oled aga liiga noor, medalit ei anna.” Tekkinud olukorra lahendas Tšernov. Ta ütles, et kui poiss medalit ei saa, annan enda oma ära. Kuigi mulle medalit ei tahetud anda, siis 22. augustil maavõistluseks Lätiga kästi kohal olla. Niimoodi käitusid spordijuhid 40 aastat tagasi. Maavõistlusel sain 3. koha ajaga 3.55,4. Jooksu võitis Bunerovitš, teine Tšernov. 
Augustis tuli jooksukilomeetreid kokku 253, kõik päevad jooksin
Võistlused:
5. augustil 1500 m 3.57,8 II koht
6. augustil 800 m 1.57,2 II koht
6. augustil 4×400 m teatejooks, vahetus 50,1
11. augustil 1500 m 3.51,4 II koht
22. augustil 1500 m 3.55,4 III koht
29. augustil 400 m 51,0 II koht
29. augustil 1500 m 4.04,0 I koht
30. augustil 800 m 1.57,8 I koht
September
Ei pääsenud koondisesse
6. septembril pärast kooli tuli käsk kohe Tallinnasse minna. Järgmisel hommikul pidin olema Odessas NSVL – Saksa DV maavõistlusel. 8. septembril tegin soojenduse, aga järgmisel päeval anti mulle lennukipilet koju. Olin terve hooaja venelastele ära pannud, kuid koondisesse ei pääsenud. Kui Kiir käis Venemaal põllupidamist õppimas, siis mina käisin sportimist õppimas.
Põdemiseks polnud aega. 16.-17. septembril toimus Leningradis maavõistlus. Esimesel päeval võitsin 1500 meetrit viimase 100 meetriga, lõpuaeg tuli 4.00,3. Teisel päeval jooksin 5000 meetri distantsil. Esimesed 1000 meetrit läbisin 2.58-ga, 2000 meetrit 5.57,5-ga, 3000 meetrit 9.03-ga. Edasi läksin jooksu juhtima. 4000 meetrit tuli 12.00,5-ga ja 5000 meetrit 14.49,0-ga. Sain esimest korda aja alla 15 minuti.
Septembris jooksin kokku 324 kilomeetrit, vaid ühel päeval ei jooksnud. Minu hooaeg staadionil algas 6. mail ja lõppes 17. septembril.
Oktoober
Krossijooksud ja arbuus
1. oktoobril võistlesin Tallinnas ametiühingute krossil, võitsin 3000 meetri distantsi ajaga 8.57,8. 6. oktoobril lendasin Taškenti, sealt 30 km edasi Tšistšiki ametiühingute krossile. Õhtul läksin Ülo Kriisaga välja. Taadid istusid väikese lõkke ümber, suured arbuusivirnad juures. Küsisime, kui palju arbuusi kilo maksab. Vastuseks saime, et 5 kopikat. Valisin kõige suurema välja, umbes 7-8 kilose. Hakkasime arvutama. 7×5 teeb kokku 35 kopikat. Taat ütles, et arbuus maksab 5 kopikat. Müüdi tüki kaupa.
       
Krossi pikkuseks oli 3000 meetrit, kuid palju tuli joosta asfaldil ja seda naelkingades. Jäin teiseks, hooaja lõppu arvestades siiski hea koht. 15. oktoobril võistlesin nooruse krossil 1000 meetris, mille võitsin ajaga 2.53,7. Sellega lõppes minu hooaeg ja algas aktiivne puhkus. Oktoobris kogunes 260 jooksukilomeetrit, kolm päeva ei jooksnud.
Üleminekuperiood lõppes 12. novembril
E. 13. november: hommikul 3 km, õhtul 12 km fartlekki 52 min., painutusharjutused, topispall, 100 m hüplev jooks
T. 14. november: hommikul 3 km, õhtul soojendus 2 km, 5×60 m, 400 m + 600 m + 800 m + 600 m + 400 m + 400 m + 600 m + 800 m + 400 m, lõdvestus 1,5 km, 300 m sammhüppeid, painutusharjutused, topispall, 100 m hüplev jooks
K. 15. november: hommikul 3 km, õhtul soojendus 2 km, 9 km tempokross, korvpall Iisaku-Aseri 88:91, viskasin 21 punkti. 
N. 16. november: hommikul 3 km soojendus, 1000 m 3.54 + 2000 m 8.02 + 3000 m 12.15 + 1000 m 2.52 (proovisin, kuidas puhkus on mõjunud), lõdvestus 1,5 km, 320 m sammhüppeid (kiire äratõukega), 200 m hüplev jooks, venitusharjutused
R. 17. november: hommikul 3 km, õhtul kross 10 km, korvpall Iisaku-Kesleri kool 56:113, viskasin 19 punkti.
L. 18. november: hommikul 3 km, õhtul korvpall Iisaku-Narva 72:91, viskasin 20 punkti
P. 19. november: 17 km kross 1:21.10.
Kokku novembris 360 km, ühel päeval ei jooksnud.
Detsember
E. 4. detsember: hommikul 3 km, õhtul 10 km fartlek 47.30, 300 m sammhüppeid, 300 m hüplev jooks, korvpall 100 punktini
T. 5. detsember: hommikul 3 km, õhtul soojendus 2 km, 400 m (1.17) + 600 m (2.13) + 800 m (3.00) + 600 m (2.14) + 400 m (1.18) + 600 m (2.10) + 600 m (2.14), lõdvestus 1,5 km, korvpall
K. 6. detsember: hommikul 3 km, õhtul soojendus 2 km, 7 km tempokross 33.30, 400 m sammhüppeid, 200 m hüplev jooks, painutus- ja venitusharjutused
N. 7. detsember: hommikul 3 km, õhtul kerge jooks 10 km, harjutused kõhulihastele, venitusharjutused
R. 8. detsmber: hommikul 3 km, õhtul soojendus 2 km, 1000 m (3.45) + 2000 m (7.58) + 3000 m (12.10) + 3×100 m, lõdvestus 1,5 km, 300 m sammhüppeid (kiire äratõukega), 200 m hüplev jooks, topispall, venitusharjutused
L. 9. detsmber: hommikul 3 km, õhtul 14 km kross ja korvpall
P. 10. detsember: hommikul 3 km, õhtul puhkus
Detsembris tuli kokku 418 km, kõik päevad käisin jooksmas.
Fartlekist
Olen kuulnud fartlekist erinevaid arvamusi. Aga lugege, mida ütles Boss (Manfred Tõnisson – toim.). 10 kilomeetrit fartlekki, mida jooksin, nägi välja nii: 2 km krossi tempos, siis iga järgmise kilomeetri alguses kiirendus 50-60 sekundit. Kõige tähtsam: ülejäänud maa kuni kilomeetri täitumiseni tuli joosta krossi tempos ja järgmine kilomeeter samuti. Niimoodi kuus korda ja viimased 2 km krossi tempos. Sellise treeninguga valmistutakse ette, et vastu pidada vahespurtidele või siis ise eest ära joosta.
Toon näte. Joosta 5000 m distantsil ringe ajaga 66 sekundit 13.45,0 tempos, teha vahespurt 64 sekundit ring ja jätkata 66 sekundit ring, niimoodi kurnatakse jooksu ajal konkurente. Et sellist jooksu taluda, tuleb joosta talv läbi fartlekki ja säilitada pärast kiirendust põhikiirus, mitte vahepeal sörkida. Nii ütles Boss. 
Detsembris jooksin kõik päevad, kokku tuli 418 kilomeetrit.
Kross – 133 km
Tempokross – 46 km
Fartlek – 58 km
400-800 m lõigud – 25 km
1000-3000 m lõigud – 42 km
soojendusjooksud – 26 km
hommikused jooksud – 93 km
sammhüpped – 3800 m
hüplev jooks – 1900 m
60 m lõigud – 1200 m
100 m lõigud – 1500 m 
1972. aastal jooksin kokku 3679 kilomeetrit. 15 päeva aastas ei jooksnud. Tegin 37 starti. 1972. aastal Müncheni olümpiamängudel kukkus Lasse Viren 10 000 m jooksus, kuid võitis kuldmedali. Kui naabrid soomlased on nii tugevad ja ma jõudsin omaealiste seas maailmatippu, siis otsustasin teha kõik, et pääseda ka ise olümpiale. 
Järgmises loos tuleb juttu 1973. aastast. Samuti vastan kommentaaridesse laekunud küsimustele ja kommenteerin noorteklassi 40 aastat tagasi ning mõtisklen jooksuteemade üle.
ENN SELLIK
(järgneb)

Toimetaja märkus. Kui algselt pidi järgmine osa olema viimane, siis nüüdseks on selgunud, et Enn Selliku lood jätkuvad veel mõnda aega. NB! Enn Sellikule saab esitada küsimusi kommentaaridena loo all.