Enn Sellik meenutab: täna 40 aastat tagasi, 2. osa

Enn Sellik. FOTO: MARGO ENGEL/TÄPPSPORTLASED

Juuni 1974
Tomatimahl ja veiseliha

1. juunil võistlesin Tartus Tamme staadionil Eesti-Läti
maavõistlusel 5000 meetris, kus sain 1. koha ajaga 13.51,0. Läksin kohe
stardist vedama ja jooksin üle mõistuse kiiresti – 400 m katsin 61 sekundiga ja
1000 m 2.39-ga. Teine kilomeeter tuli 2.44 ja kolmas 2.52. Tundus juba, et võhm
on väljas, sest neljanda kilomeetri vaheajaks sain 2.53. Viimane kilomeeter
läks juba paremini, läbisin selle 2.43-ga. Finišis jagus, mille üle mõelda. Mis
oleks siis saanud, kui oleksin alustanud tempos 66 sekundit ringi kohta? Ent
oli ka teine positiivne külg. Julgesin kiirelt alustada ja tempot teha. Mis aga
kõige tähtsam, kannatasin lõpus pingutada.

Järgmised kaks päeva tegin kerge
jooksu, siis vereanalüüs. Hemoglobiin näitas 168 ühikut. Pöörasime suvel väga
suurt tähelepanu hemoglobiini ja raua taseme hoidmisele toitumisel. Sõin ainult
veiseliha ja väsket salatit ning jõin ohtralt tomatimahla. Ütles ausalt, et ma
ei teadnud, kas tomatimahl kaasa aitas, aga kõige tähtsam oli usk, et teen
õigesti.
3. juunil algas treeninglaager
Elvas. Nüüd lisandus nädalas teine treening staadionil ja kahel päeval nädalas
kolmas, puhas sprinditreening. Jooksin sprinti kas 60 m + 100 m + 150 m + 100 m
+ 60 m ilma aega võtmata või 5 x 100 m aja peale paigaltstardist: 11,8 – 12,0 –
11,9 – 11,8. Kõik krossid toimusid tasasel maastikul.
Esimesed kaks 5000 m starti tegin
pärast raskeid treeninguid suhteliselt suure mahu pealt. Seda oli vaja, et
toore jõuga suudaksin pingutada viimased 3-4 ringi. Organism harjuks pika
pingutusega. Sellele aitas kaasa trennis läbitud suur lõikude maht, kusjuures
lõikude läbimise kiirus oli normaalne: kui planeerisin 5000 m joosta 13.45-ga,
siis 800 m lõike jooksin trennis ajaga 2.12-2.13, 2000 m 5.46. Krossidel jooksin
suhteliselt kiirelt. Laagri põhieesmärgiks oli 29. juunil toimuv Pravda
auhinnavõistlus Moskvas.
Kõige rängem
treeningnädal juunis
E. 3. juuni: hommikul 5 km, õhtul
15 km krossi ajaga 56 minutit.
T. 4. juuni: hommikul 5 km, õhtul
soojendus 3 km, 3 x [400 m + 800 m + 1200 m] ajad [60,0 + 2.08 + 3.26] [63 +
2.12 + 3.27] [61,4 + 2.12 + 3.23], paus lõikude vahel 300 m sörki kuni pulss
langes 120 löögini minutis, lõdvestuseks 2 km.
K. 5. juuni: hommikul 5 km,
päeval soojendus 3 km, 5 x 100 m, vahele 4-5 minutit pausi, ajad 11,3 – 11,2 –
11,1 – 11,3 – 11,5, lõdvestuseks 2 km. Õhtul soojendus 3 km, 12 km tempokrossi
ajaga 40.41, lõdvestuseks 2 km.
N. 6. juuni: hommikul 5 km, õhtul
15 km 60 minutiga
R. 7. juuni: hommikul 5 km,
päeval soojendus 3 km, 5 x 100 m paigalt [11,8 – 12,0 – 11,9 – 11,8 – 11,8],
lõdvestuseks 2 km. Õhtul soojenduseks 3 km, 2 x  [800 m + 1200 m + 1600 m + 800 m], ajad [2.13,5 – 3.20,5 – 4.31 –
2.10] [2.10,5 – 3.20,0 – 4.31 – 2.07,2], lõdvestuseks 2 km.
L. 8. juuni: hommikul 5 km, õhtul
20 km krossi ajaga 1:15.
P. 9. juuni: hommikul 5 km, õhtul
13 km 53 minutiga.
Edasi läksid treeningud
kergemaks. Viimane treening staadionil oli enne võistlust 17. juunil: 2000 m +
1200 m + 800 m + 400 m + 4 x 200 m + 3 x 100 m. Ajad: 5.45 – 3.23 – 2.12,5 –
61,5 + 4 x [28,5 – 28,0 – 27,8 – 28,5] + 12,6 – 12,1 – 12,3. Enne võistlusi
vähenes trennis ka lõikude maht, kuid kiirus jäi samaks.
22. juunil võistlesin
19-aastasena Moskvas 5000 m distantsil. Stardis paistis olevat kogu Venemaa paremik. Mehi
nagu murdu. See oli mulle väga oluline start. Ma ei usu, et oma tulemusega
13.51,0 oleksin esimese 15-ne hulka mahtunud. Olin kogu aeg alates
noorteklassist harjunud võistlejate rivi eesotsas jooksma. Siin osutus olukord
teiseks. Stardis läks trügimiseks. Ma ei leidnud kuidagi omale kohta
võistlejate rivis. Korraks sain ette kolmandale-neljandale positsioonile, siis
langesin 12.-14. kohale. Õnneks läks lõpp kiireks. 2000 m 5.18, 1000 m
2.34, viimased 200 m 27,0 ja jõudsin finišisse kolmandana Eesti rekordiga
13.39,0. Koht NSV Liidu täiskasvanute koondises juulis Helsingis toimuvale
NSVL-Soome maavõistlusele oli sellega kindlustatud.
29. juunil jooksin Erich
Veetõusme mälestusvõistlustel Tartus 1500 m ajaga 3.46,2. See start oli vajalik
järgmiseks 5000 m jooksuks. Selline 1500 m distants enne hooaja tähtsamat 5000
m võistlust on ainult positiivne juhul, kui seda joosta täiega just 5000 m
treeningu pealt. 
Mis tõi mulle edu?
1. Staadionitreeningutel suur
lõikude läbimise maht. Kiirus normaalne. Pulss lõikude vahel 120 lööki minutis.
2. Kaks sprinditreeningut
nädalas.
3. Krossid tasasel maastikul
suhteliselt kiires tempos.
4. Hommikune jooks aeglases
tempos.
5. Kuna olin talvekuudel ladunud
hea põhja, siis nüüd võisin lubada krossidel kiiremat tempot.
Kõige olulisem on treeningtel
raudne distsipliin. Suurt tähelepanu sai osutatud treeningutest taastumisele.
Ujusin Verevi järves. Ei mingeid lõbusõite mööda Eestimaad. Korralik uni ja
toit.
5000 m jooksja parandab oma
kiiruslikke võimeid just startides 1500 m jooksus vahetult enne 5000 m jooksu
ja ilma spetsiaalse ettevalmistuseta 1500 m distantsiks. See annab pingutuse,
mida on vaja viimaseks 3-4 ringiks enne 5000 m lõppu. Kui alustada hooaega 800
m, 1500 m, 3000 m jooksudega, mida mina oma karjääri ajal kordagi ei teinud,
siis on oht sattuda mugavustsooni. Organism harjub ära kerge saagiga. Pingutus
on lühiajaline. Kui jõuab kätte 5000 m jooks, oledki niiöelda käpuli ja viimasel 3-4 ringil ei tule pingutusest midagi välja. Kui hooaja kõige tähtsam
start möödas, siis on veel kuu aega startida erinevatel distantsidel, mida ma
kasutasin igal hooajal. Kui on ära joostud oma planeeritud tulemus
põhidistantsil ehk 5000 meetris, siis on aega startida ka teistel distantsidel
800 m, 1500 m, 3000 m, 10 000 m. Iga jooks annab siis suure elamuse ja ei tule
üldse muretseda, et tulemused ei ole fantastilised.

Minu sarja 1. osa saab lugeda siit

ENN SELLIK
(järgneb)