Enn Sellik meenutab: täna 40 aastat tagasi, 5. osa

Enn Sellik. FOTO: MARGO ENGEL/TÄPPSPORTLASED
Valmistusin esimeseks 10 000 m jooksuks. 2. septembril tegin treeningu
staadionil. 3 x 1200 m + 4 x 800 m + 4 x 400 m + 3 x 100 m. Ajad: [3.24,5 –
3.26,5 – 3.28,5] + [2.14,5 – 2.16 – 2.13 – 2.12] + [64 – 65 – 64 – 64,5].
Seejärel jooksin Elvas kaks päeva krossi 12 km ja 15 km ning 5. septembril
järgnes sealsamas treening 2 km ringil: 3 x [1000 m + 2000 m] + 1000 m, ajad
2000 m [6.15 – 6.20] 1000 m [3.00 – 3.05].
8. septembril jooksin Eesti-Leningradi juunioride maavõistlusel 5000 m ajaga 14.07,4, millega võitsin.
Üritasin joosta ühtlases tempos, umbes nagu 10 000 m teist poolt, kuigi läks
kiiremini. 9. septembril tegin 13 km krossi ja 10. septembril 2 x [1000 m +
2000 m + 1000 m], ajad [2.56 – 6.15 – 3.00] [2.57,5 – 6.10 – 2.58]. 10 000 m
jooksuni jäi neli päeva. Mida andsid kaks treeningut Elva tõusudel? Need olid
puhtalt päka töö. Tõusudel tuli tugevalt tõugata, eriti viimasel treeningul. 

Kas neid lõike ikka pidi jooksma? Võibolla oleks võinud need jooksmata jätta ja piisanuks krossi sees
tõusudest tugevamas tempos. Arvan, et ka nii oleksin 10 000 m hästi jooksnud.
Kuid selline variant oli mulle 40 aastat tagasi parim, mis sai olla, sest tempo
asus treeneri kontrolli all. Ma ei jooksnud enne 10 000 m starti treeningutel
vastupidavust maha, vaid kasvatasin seda juurde just pöia töö arvelt. 14.
septembril Eesti-Leedu maavõistlusel läksin kohe 10 000 m algul juhtima, et
keegi mind jooksu ajal ei segaks. Vedasin jooksu esimesest kuni viimase
meetrini. 5000 m vaheajaks sain 14.25,0 ja lõpuajaks 28.40,0. Kilomeetrite ajad
[2.56 – 2.50 – 2.53 – 2.52,5 – 2.52,5 – 2.53 – 2.53 – 2.52,5 – 2.53 – 2.44].
Minu tulemus jäi alla ainult Ants Nurmekivi tollasele Eesti rekordile.
Juba 17. septembril lendasin Sotši
NSVL-Soome maavõistlusele. Istusin tribüünil ja vaatasin Lasse Vireni 10 000 m
jooksu, mille ta võitis kindlalt üksi joostes ajaga alla 28.20. Pärast jooksu
surusin Virenil kätt ja me vestlesime spordi teemal. 19. septembril toimus arstlik
kontroll. Ei midagi uut, puhas rutiin.
Keeruline lend koju
Sotšist tagasilend osutus üpris keeruliseks. Vähemalt oktoobri lõpuni olid
kõik reisid välja müüdud. Seisin piletikassa juures ja küsisin, kuhu üldse on
võimalik lennata. Siberisse võis juba homme lennata, aga õnn naeratas 23.
septembril, kui pääsesin lennule  Gomel-Minsk. Lennuk maandus õhtul hilja Minskis. Lennujaam oli
tühi. Jäi veel üks reis, Riiga. Reisijad paluti Minsk-Riia lennukile. Kolm
pilooti sammusid reisijatega koos. Astusin ligi ja tegin pakkumise. Maksan
Minsk-Riia lennukipileti raha piloodile ning mind võeti lennukile. Leiti
mingi tool, kus sain istuda ja olingi Riias. Öö veetsin raudteejaamas pingil.
Järgmise päeva lõunaks sain lõpuks Tartusse.
28. septembril jooksin Siimustis 5000 m krossi ajaga 14.37,0. Oktoobris
puhkasin. Nimetasin oktoobrit ülemineku kuuks. Jooksin iga päev kaks korda –
hommikul 5 km ja päeval kas 10 või 15 km. Ei vaadanud kordagi kella ega pulssi.
Nautisin pingevaba jooksu. Niimoodi jooksin oktoobris kokku 535 km.
Eesti jooksutase oli 40 aastat tagasi väga heal järjel. Toon ühe näite.
Oktoobri keskel startisin EPA (Eesti Põllumajanduse Akadeemia)  meistrivõistlustel, kus võitsin 400 m jooksu ajaga 51,8
ja ka 3000 m, kuid 800 m jäin alles kolmandaks. Mida rohkem ma oma
treeningpäevikuid sirvin, seda sagedamini olen vaimustatud oma 5000 m
treeningutest, mis olid väga mitmetahulised. Arvan, et ma ei oleks üldse
pidanud eraldi tegema 10 000 m jaoks trenni, vaid oleksin ka 5000 m treeningute
pealt jooksnud 10 000 m suhteliselt hästi. Kuid selleks oleksin pidanud
talvekuudel startima igas kuus korra heal krossijooksu võistlusel. Kahjuks
taolist võimalust meil 40 aastat tagasi ei olnud. Selleks aastaks on minu lood
Jooksuportaalis lõppenud. Soovin jooksjatele, et teie unistused jooksurajal
täituksid.
Maailmarekord 4,2 sekundi kaugusel
Lõpetuseks pakun lugemiseks ka ühe “magustoidu”.
1976. aasta 28. juunil toimus Podolskis jooksjate päev. Seal avanes viimane võimalus
pääseda Montreali olümpiamängudele. Selleks oli vaja joosta 5000 m kiiremini kui 13.20,0.
Enne starti tuli minu juurde peatreener Tjurin ja teatas, et jooks ehitatakse
üles nii, et Kuznetsov saaks OM normi ära joostud. Nädal tagasi jooksis ta
Helsingis 5000 m 13.31-ga, mina aga 13.37-ga. Tempot pidid tegema valgevenelased
Fedotkin ja Zotov, kes pidanuks esimesed kolm kilomeetrit läbima 8.00,0-ga.

Pikendasin soojendusjooksu 5 kilomeetrini. Alustasin jooksu rõhutatult pöia
tugeva tõukega. Tavaliselt läksin soojendusjooksule niiöelda hiilivalt ja lõdvalt.
Rõhutasin iga sammuga pöia tõuget ja kordasin kogu aeg endale, et täna ei
jookse ükski venelane eest ära. Minu lihased, pöid ja vaim olid lahinguks valmis juba esimesest meetrist.
Jooksin esimesed 2000 m ajaga 5.20,0, järgmised 3000 m 7.57,2-ga. Kõige raskema,
neljanda kilomeetri vedasin 2.43,0-ga. Lõpuajaks tuli 13.17,2. Maailmarekordist jäi puudu 4,2 sekundit.
Sellise jooksu õnnestumisel oli suur osakaal soojendusjooksul.

ENN SELLIK

(lõpp)
Varasemad osad sarjast: