Esmakordselt toimunud Veetka Ultra võitis Hannes Normak

Meeste distantsi parimad üksteist õnnitlemas.
Meeste distantsi parimad üksteist õnnitlemas.

Karula rahvuspargis toimunud Veetka Ultra pikima distantsi, 50 km jooksu võitis Hannes Normak, läbides raja 4 tunni ja 15 sekundiga. Talle järgnesid Hannes Veide (4.06.39) ja Gunnar Kingo (4.12,16ga). Kiireim naine, Maris Moor läbi sama distantsi viie tunni ja 34 sekundiga.

Veetka ultramaratoni eesmärgiks on kasvada üheks Balti riikide tuntuimaks maastikujooksuks. Peakorraldaja Jonatan Karjuse sõnul oli juba esimesel aastal võrdlemisi väikse reklaami abil jooksmas üle 120 inimese. Järgnevatel aastatel plaanitakse järk-järgult üha suuremaks kasvada, et edendada sellega nii kohalikku sporditurismi kui ka luua üks Euroopa  unikaalseimate vaadetega ultramaraton.

„Inimeste tagasiside näitas, et teeme õiget asja. Heal tasemel ultramaratone, mida korraldatakse niivõrd maagilises piirkonnas nagu seda on Karula rahvuspark, on võrdlemisi vähe. Mul on hea meel, et suutsime kogu meeskonnaga võistlusel osalenud inimestele positiivse emotsiooni pakkuda,“ avaldas Karjus.

Veetka Ultra pikim distants joosti ühel ringil läbides Karula rahvuspargi põnevamaid paiku alates Kaika kandi kuppelmaastikust ja seda ümbritsevatest küladest ning lõpetades Soolamägede ja Ähijärve taguste rabamaastikega. Võistlusrada loodi nii, et see pakuks pinget nii tippsportlastele kui ka harrastajatele.

35 km distantsi võitis meeste arvestuses Kristo Valtin 2.59ga, talle järgnesid David Valler 3.24,26ga ja kolmas oli 3.24,52ga Marko Avikson. Naiste 35km võitis Margit Avikson 3.01, 04ga, teine oli Loona Pärnakivi 3.09,38ga ja kolmas Liina Krünvald 3.13,19ga.

Meeste 15km parim oli Tarvo Kuus 1.17,59ga, teine Kaupo Mändla 1.24,17ga ja kolmas Asko Pikka 1.31.51ga, naiste sama distantsi võitis Marju Tempel 1.32, 47ga, teine oli Maarit Junolainen 1.33,05ga ja kolmas Kaia Pruuli 1.38,21ga.

Karjus rõhutas, et võistlust korraldades järgiti jätkusuutlikkuse põhimõtteid ja hoolitseti selle eest, et loodusesse jääks võimalikult väike jalajälg. „Võtsime selle üheks kindlaks prioriteediks ja kavatseme samamoodi ka jätkata,“ sõnas Karjus lõpetuseks.