Hannes Veide stardib ainsa eestlasena Spartathlonil

Hannes Veide harjutas ja võistles kõvasti pikkadel jooksudel metsaradadel. Foto: ProRunner
Hannes Veide harjutas ja võistles kõvasti pikkadel jooksudel metsaradadel. Foto: ProRunner

Spordiklubi ProRunner ridadesse kuuluv Hannes Heide stardib 30. septembri hommikul kell 7 Ateenas rahvusvahelisel ja mainekal ultrajooksul Spartathlon, kus stardijoonele asuvad valikuliselt kvalifikatsiooni täitnud 390 jooksjat. Acropolise jalamilt algav 246 km pikkune rada kulgeb peamiselt mägedevahelistel asfaltteedel linna nimega Sparta.

Hannes Veide ei ole kunagi nii pikka maad jooksnud, kuid kõigele vaatamata usub ta, et jõuab nende väheste hulka, kes suudavad lõpuni vastu pidada. “Mul on ka teinegi eesmärk ja kui jalad kannavad, siis kindlasti Leonidaseni (finiš asub Leonidase monumendi juures – toim.) tahaksin kiiresti jõuda. Jooksul ootan oma aega kannatlikult, ootan ööd,” ütles Veide ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele.

Mehe ettevalmistus raskeks katsumuseks on sujunud suurepäraselt. Talvel käis ta esmakordselt elus sisehallis, kevadel nautis jookse metsateedel. Suvel tõi ta plaani sisse vähesel määral rattasõite, kuid jooksis rohkem kui kunagi varem. “Klubi ProRunneriga liitumine on lisanud minusse indu ja avardanud teadmisi, mind arendanud. Varem ma tõusulõike eriti ei teinud, ega ka harjutusi, kuid koos treeningul läbi raskuste ma igatahes püüdsin saada hakkama,” tunnistas Veide.

Kriteeriumid ultrajooksule pääsemiseks ei ole lihtsad. Raskusastet ilmestab selgelt keskmine lõpetajate protsent, mis on 40. Korra jõudis katsumuse lõpuni joosta vaid 27% startinutest. Nii näiteks on Spartathloni starti pääsemiseks vaja joosta 100 km 10 tunniga või 120 km 12 tunniga, läbida 24 tunniga vähemalt 180 km.

“Tuleb olla äärmiselt säästlik ja suhtun kogu ettevõtmisesse täie tõsidusega, aukartlikult. Tahan üllatada end, vahest ka teisi, kuid taaskord mõtisklevad teisedki nii. Olen seal ainus eestlane ja seegi paneb mind end rohkem kokku võtma,” märkis Veide. Ta lendas lennukiga Ateenasse taustajõududeta, mida pannakse imeks. “Tean, et minusse uskujaid on palju kodumaal. Mind tuldi saatmagi ja see kõik on väga liigutav. Ultrajooks on juba olemuselt äärmuslik, aga olen küps ja loeme nö. tibud ka peale jooksu üle,” sõnas Veide.

Huvilised saavad Hannes Veidele kaasa elada ja tema jooksmist jälgida äpiga Spartathlon (androididele), Internetis on võimalik tulemusi vaadata aadressil www.spartathlon.gr Varem on raske kastumuse lõpetanud vaid neli eestlast. Esimesena Peeter Kirpu, seejärel Peeter Vennikas, Heleen Vennikas ja Aivar Luud.