Jooksutreener Ahto Tatter: pärast võistlusperioodi tuleb võtta üleminekuaeg

Ahto Tatter Jookmsas Saaremaa kolme päeva jooksul. Foto: Riho Lüüs
Ahto Tatter Saaremaa kolme päeva jooksul. Foto: Riho Lüüs

Spordiseltsi Sparta jooksutreener Ahto Tatter jagab ajakirja Jooksja Jooksuportaali vahendusel nõuandeid, millal ja kuidas oleks mõistlik alustada pärast võistlusperioodi lõppu uuesti treeningutega, et valmistuda järgmiseks hooajaks.

Tatter soovitab pärast võistlusperioodi hooaegade vahele võtta kindlasti üleminekuperiood koormuse ja intensiivsuse vähendamisega. Erialased treeningud (lõigud ja teised vormiviivad treeningud) võiksid jääda kõrvale. Soovitav oleks vahelduseks tegeleda teiste spordialadega (ujumine, rattasõit, sõudeergomeeter, rühmatreeningud, pallimängud jne).

Tuleks pärast hooaja lõppu võtta puhkeperiood, mil üldse ei jookse?

Kui tegeletakse mõõduka koormusega tervisejooksuga ja võisteldakse harva, siis ei ole päris trennivaba puhkeperiood vajalik. Kui koormused on suured ja regulaarselt võisteldakse, siis võiks üleminekuperiood alata paarinädalase puhkusega, millest minimaalselt üks nädal võiks olla trennivaba passiivne puhkus.

Reegel võiks olla selline, et mida raskem ja väsitavam hooaeg, seda pikem puhkus hooaegade vahel. Hea treenitus ei kao 2-3 nädalase puhkusega kuhugi. Puhkuse eesmärk on jõuvarude taastamine. Vähetähtis ei ole ka jooksunälja tekitamine, et vastu pidada pikk talvine treeningtsükkel. Puhkeperioodil ei ole jooksutreeningud vormi hoidmiseks vajalikud.

Või oleks ikkagi soovitav sörkida?

Puhkeperioodil ei näe sörkjooksul mõtet. Puhkeperioodil võiks tegeleda puhkamisega ja kui alustada uue hooaja ettevalmistusega, siis peaks treenima mitmekülgselt. Sörkjooks on olemuselt taastav jooks ja selle kasutegur on väike, sörkjooks ei arenda.

Milline peaks olema üleminekuperiood? Kas sisaldama ainult rahulikke jookse?

Peale puhkeperioodi võiks uueks hooajaks valmistumine alata rahulike aeroobsete jooksudega, sekka jooksuharjutusi, rütmijookse, fartłekki ja üldkehalisi harjutusi.

Millal oleks mõistlik alustada treeningutega hallis?

Treeningutega hallis võib alustada ettevalmistusperioodi alguses novembris. Esialgu kord nädalas, talvel piisab kaks korda nädalas. Oluline on hallitreeningu sisu. Omal kohal on jooksuharjutused ja teised erialased harjutused, rütmijooksud ja kiirustrennid. Tõsised lõigutrennid on võistlussportlastele. Valdavaks võiksid jääda õuetreeningud. Rahuliku aeroobse jooksutrenni tegemisel hallis ei näe mõtet. Sisehall võiks jääda kiiruse arendamiseks ja erialaste harjutuste tegemiseks.

Lõikude jooksmiseks on praegu veel ilmselt vara?

Uue hooaja ettevalmistusperiood algab baasettevalmistusega, kus esikohal on aeroobse vastupidavuse ja lihasvastupidavuse treenimine, nn vundamendi ehitamine uueks hooajaks. Koormused ja intensiivsused peaksid kasvama kuust kuusse, mida lähemale jõuab võistlusperiood. Baasettevalmistuse alguses on aeroobsete trennide kõrval omal kohal lühikesed rütmijooksud (mida võiks teha aastaringi) ja fartlek.

Lõikude jooksmine ei ole baasettevalmistuse etapil välistatud, kui joostakse mõõduka pingutusega (ekstensiivselt). Intensiivsed lõigud kurnavad organismi enne võistlusperioodi ära ja toovad kasu asemel kahju. Igaks treeninguks on oma aeg ja treeningprotsess tuleb hoolikalt läbi mõelda, et kasu oleks maksimaalne.

Kas jooksja peaks tegema jõusaali treeninguid?

Jõusaalis käimine eeldab teadlikkust, milliseid harjutusi ja milliste raskustega teha. Iga harjutuse tegemisel tuleks läbi mõelda, miks seda teha ja mis kasu see annab. Hea oleks spetsialisti abi, kes vaatab kõrvalt, et harjutuse sooritus oleks tehniliselt õige. Kindlasti võiks alustada harjutustega oma keharaskusega. Kui need ammenduvad, siis ei teeks paha tutvuda jõusaaliharjutustega.