Käärikul toimus Eesti kesk- ja pikamaajooksjate treeningkogunemine

29.-31. oktoobrini toimus Käärikul sisutihekas Eesti Kergejõustikuliidu kesk- ja pikamaajooksu alarühma treeningkogunemine, millest võttis osa üle 55 jooksja eesotsas tippude Pavel Loskutovi ja Tiidrek Nurmega.

.

Esimese päeva võtmesõnaks oli lihasvastupidavuse arendamine. Kahes grupis toimunud BOOT CAMP treeninguid juhendas 110 m tõkkejooksu Eesti rekordimees Tarmo Jallai. Õhtu sisustas Pavel Loskutov, kes vaatas tagasi oma edukale sportlaskarjäärile ja jagas ohtralt nõuaandeid noortele. “Arendage välja eelkõige oma kiirus. Ka maratonijooksjal on vaja kiirust,” kõlas Loskutovi üks sõnum. “Seadke endale kõrged eesmärgid, uskuge endasse ja treenige järjepidevalt. Isegi kui enesetunne ei ole hea, minge ikka trenni ja tehke kerge sörkjooks. Pärast on teil oluliselt parem enesetunne. Ainult sihikindla 6-7aastase raske tööga on võimalik jõuda heade tulemusteni,” ütles Eesti kõigi aegade parim maratoonar.

Laagri teisel päeval toimus 14. punktist koosnenud valikorienteerumise treening-võistluse (optimaalset trajektoori mööda joostes raja pikkus 9,5 km) võitis Laura Suur, kes suutis ainsana leida kõik punktid ühest tunnist kiiremini. Teise koha saavutas Annika Rihma ja kolmandaks tulid noored jooksupoisid Aleksander Rahnel ja Erki Maling Nuiast. Viimastel kulus distantsi läbimiseks üle kahe ja poole tunni.

Harry Lemberg rääkis jooksutreeningu olulistest punktidest, lähtudes Tallinnas enne sügisjooksu maratoni toimunud pikamaajooksukonverentsist, kus esinesid maailmakuulus itaallasest treener Renato Canova ja Euroopa meister Janne Holmen. Peamine sellest ettekandest:

  • Jooksja põhiline treeningvahend on jooks.
  • Vastupidavusalade sportlaste treeningu põhiline eesmärk on viia üha kaugemale väsimuse teke ja tõsta organismiväsimuse talumise võimet.
  • Kõigi kesk- ja pikamaajooksu treeningfilosoofiate aluseks on pikendada aega, mille vältel sportlane suudab mingit kindlat jooksutempot hoida.
  • Arenemiseks on oluline koostada võimalikult optimaalne treeningplaan konkreetsele jooksjale.
  • Treenimine on võrreldav õigete rõivaste ostmisega. Hea treener peab olema hea rätsep, kes võtab enne rõivaste valmistamist kliendilt mõõdud.
  • Paljud kardavad, et kui liiga palju joosta, siis kaob kiirus. Kaob see, mida ei arendata! Kui sa ei arenda kiirust, siis sul seda ka pole. Kuid kui sa jooksed palju ja arendad selle kõrval ka kiirust, siis on võimalik ka lühematel distantsidel edu saavutada.
  • Igasugune võistlus on võistlus kiiruse peale, sest võitjaks on alati see sportlane, kes on võistluse lõpus „KIIREM“.
  • Kuna „KIIRUS” on tihedalt seotud „JÕUGA“, peame arendama jõudu, et jooksul oleks parem biomehhaaniline tugi. Kuna „VASTUPIDAVUS“ on tihedalt seotud “AINEVAHETUSEGA“, peame arendama aeroobset võimsust ja aeroobset ökonoomsust”, et meil oleks parem ainevahetuslik tugi.

Õhtupoole rääkis Toomas Tarm spordist loobumise põhjustest ja andis ülevaate oma sprtlasekarjäärist ja tõi välja need punktid, mis võisid avaldada mõju tema jooksjakarjäärile (maratoni mark 2.17.42), mis ei võimaldanud tal jõuda absoluutsesse rahvusvahelisse klassi. “Meie üks murekohti on asjaolu, et väga paljud noored ning perspektiivikad jooksjad lõpetavad alaga tegelemise enne täiskasvanuikka jõudmist,” ütles Tarm. See ei ole ainult Eesti probleem ja esineb ka suurtes Euroopa jooksumaades, aga väikese rahvaarvu ning tegelejate hulga tõttu on see just meil eriti valus. “Ühelt poolt on väga tähtis õige ja sobiv treening noorteklassis, mis ei tapaks motivatsiooni ega tekitaks vigastusi, teisalt aga asjaolu, et noor ei jääks peale kooli lõppu nii öelda ula peale, vaid saaks jätkata professionaalseid treeninguid jooksutreeneri juhendamisel,” märkis Tarm. Oma roll on siin kahtlemata nii noorjooksja perekonnal, koduklubil kui ka alaliidul. “Väheste võimaluste ja väikese rahvaarvu juures peame maksimaalselt toetama nende püüdlusi, kellel on eeldusi ja kes rasket teed käia tahavad ja on selle nimel valmis tööd tegema,” sõnas Tarm.

Laupäevases praktilises tunnis, said kõik laagrisolijad arendada Evelin Kärneri juhendamisel kerelihaseid ning nautida Kekkose sauna ja Kääriku järve mõnusid. Õhtu lõpetas Tiidrek Nurme ülevaatega Keeniast ja sealsetest treeningvõimalustest. Tiidrek, kes on Keenias treeninud kokku üle kaheksa kuu, näitas fotosid ja kommenteeris neid.

Nüüd järgneb pikk ettevalmistusperiood ja seejärel juba talvine võistlusperiood. Praeguse seisuga on detsembris ja jaanuaris Keeniasse treenima minemas 9 -10 Eesti jooksjat. Mitmed Eesti parimad jooksjad proovivad oma võimeid juba 12. detsembril Euroopa krossijooksu mesitrivõistlustel Portugalis. Järgmisel aastal ootavad jooksjaid ees tiilivõistlused, kus konkurentsis tahavad olla ka mitmed Eesti kesk – ja pikamaajooksjad.

Laagri lõpetas pühapäevane kontrolljooks Elva 5 km pikkuse tänavajooksu näol. Jooksu tulemustest on juttu varasemas Jooksuportaali artiklis. Järgmine jooksjate treeningkogunemine toimub kevadel.

.

Eesti Rahvusringhäälingu videolõik Kääriku treeningkogunemisest

.

JOOKSUPORTAAL