Kaisa Marran: Naine, kes nihutab piire

4371_151126

Artikkel ilmus ajakirjas Jooksja, detsember 2015.

Kaisa Marran on sädemega ja missiooniga kaunis naine, kes on edendanud suure osa oma teadlikust elust Eesti liikumiskultuuri, nii on ta olnud Eesti aeroobika maastikul justkui pioneer, kes teadmistevara ja uusi stiile kodumaale toob. Ta on hoidnud rühmatreenerite koolitajana ja rühmatreeningute stiilide arendajana pikki aastaid lippu kõrgel. Käesoleval eluperioodil juhib ta oma nimelist klubi – Kaisa Marran Pilates Studio, kus jätkab treenerite koolitamisega, kuid fookuses on pilates. Ta annab ka ise tunde.

Kaisa, sind on peetud läbi aegade väsimatuks säravaks fenomeniks – kas avad oma saladuse?

Tänan komplimendi eest, olen alati tahtnud ja püüdnud olla mina ise, lastetoaga nagu mul on. Kui selline elukäik inimesest särava fenomeni teeb, siis soovitan küll kõigile nõudlikke heatahtlikke vanemaid, kes lastel oma tee lasevad valida.

Kui vaim on valmis, kas keha tuleb järele?

Muidugi, mõõdukalt koormates igal juhul. Usk endasse ja oma võimetesse on kõige olulisem. Liikumise puhul aitab vaimu nõrkuse juures sageli küll vastupidine käitumine – vii oma keha liikuma, vaim on hiljem tänulik, et seda tegid.

Sinu suhe ja suhtumine jooksmisesse?

Jooksmise kui treeninguga on mul omapärane suhe – tahaks,  aga keha ei luba, esitab oma piirangud. Olen sellega leppinud, kuigi treenin end nii, et oleksin võimalikult „jooksmiskorras”. Olen uurinud jooksutehnikaid, neid harjutanud, isegi õpetanud, tutvunud uuringutega jooksmise kasu ja kahju kohta inimkehale. Minu igapäevane töö pilatese õpetajana seisneb suures osas jalatalla funktsiooni õpetamises ja keha liigutusliine korrigeerivate harjutuste juhendamises lähtuvalt labajalast ja kere keskmest. Mida kaugemale ise mõistmisega jõuan, seda kindlam olen, et ühel päeval saan taas joosta. Aga võib-olla olen siis juba nii vana, et enam pole vaja kusagile lipata ja sõidan hoopis rattaga.

Kuidas jooksjad võiksid pilatest enda kasuks tööle panna, ava pilatest ka neile lugejaile, kel sellega kokkupuudet pole olnud?

Jooksjad, nagu kõik teised keha liigeskonda ja organite süsteemi põrutavate alade tegijad, peavad oma alakeha funktsioonide terviklikuks säilitamiseks näiteks vaagnapõhja ja vaagna ümbruse lihaseid tugevdama. Pilates seda nende jaoks just pakub – alla vajuvad siseorganid, uriini lekkimine, liigesvalud jalgades, pinge ja valu alaseljas, kõiki neid vaevusi aitab Pilates ennetada, tekkimisel leevendada ja süvenenud faasis arengut peatada. Pilates on sedavõrd terviklik süsteem, et lisaks spetsiifilisele alakohasele toetusele saab keha ja vaim selle harrastamisel igati tugevamaks. See on põhjus, miks ma pilatese juurde pidama olen jäänud, nii õpilasena kui õpetajana, mulle meeldib selle terviklikkus, põhjendatus ja suur kasutegur.

Kas selleks, et paigal püsida, peab jooksma?

Ülekantud tähenduses aitab jooksmine kindlasti elu olulistest hetkedest mööda tuisata. Meditatiivse treeninguna aitab jooksmine, nagu muudki kestvusalad ennast leida, toimuvat selgemini näha, aega peatada. Aga paigal püsimises ma suurt väärtust ei näe. Elu areneb liikudes. Jooksmine aitab isiksusena areneda.

Oled kolme sportliku tegusa lapse ema, kas sul on mõni nipp, kuidas oma lastele eeskujuks olla?

Mu lapsed on veel liiga noored selleks, et ma mingeid nippe võiksin jagada, kui seda üldse keegi teha saab. Usun, et lapsed õpivad täiskasvanute tegudest instinktiivselt. Kui olen aus ja avatud, suhtlen oma lastega meile kõigile mugaval tasandil, siis õpivad nad ausust, teistega arvestamist ja armastust. Oluline on mitte valetada ega vassida, ei vaimselt ega füüsiliselt.

Kuidas sa ennast ise liikuma inspireerid ja motiveerid?

Ma olen alati liikuda tahtnud ja liikunud. Usun, et see tuleb lapsepõlvest. Minu esimesed kogemused treeningutest on seotud murdmaasuusatamise ja jooksmisega. Suusatama viis ja õpetas meid õega isa, mõõtsime Keila-taguseid metsasihte kodukeldris tõrvatud suuskadega, mäletan talviseid väljasõite Lõuna-Eesti suusakeskustesse, esimesi plastiksuuski, vabastiili tulekut. Kui olin keskkooli ajal otsustanud ülikooliõpinguteks muusika asemel tantsu valida, keskendusin oma vormi parandamiseks jooksmisele, sest ei teadnud, mida muud teha. Lippasin teatud arv kordi nädalas taas neid Keila-taguseid teid mööda. Küllap ma siis, asjast midagi teadmata, alateadlikult koormuseid valisin. Mäletan selgelt, kuidas vorm üha paranes ja jooksin järjest pikema tee, nautisin seda ja sain lõpuni aru, et liikumine, ükskõik milline, on minu jaoks õige valik. Siis tuli tants ja aeroobika, kehaline koormus muutus nii suureks, et muu jäi kõrvale. Ühel perioodil aastaid hiljem, pärast laste sündi tundsin tülpimust, motivatsiooni vähenemist, aga olen taastumise nimel endaga kõvasti tööd teinud ning praegu pole mul mingi probleem lõunapaus metsarajal kõndides veeta või oma stuudios harjutusi teha. Lapsed ja nende treeningud motiveerivad mind, igapäevane õpilaste tulemuste nägemine ja abikaasa jooksuharrastus ning hiljutine sõudeergomeetri soetamine on nagu palsam minu kui liikuja ja õpetaja hingele.

Kuigi oled liikumisteel olnud pikki aastaid, siis mis on sinus samaks jäänud ja mis on muutunud?

Samaks on jäänud tahe ja vajadus liikuda, muutunud on teadlikkus treeningust, mille uut etappi praegu kogen. Pöördun üha enam tagasi naturaalse liikumise poole, liigse analüüsita sooritamise poole. Teadmised jäävad alati alles, aga kogemuste lisandumine tekitab südamerahu, laseb pingeteta liikumist nautida.

Sinu suurimad õppetunnid senises elus?

Enesekindlus on hea teatud piirini, liigne enesekindlus toob suure tagasilöögi, enesekindluse puudumine peatab edasiliikumise.

Kas sulle meeldib piire ületada? Miks ja kas on hea mõte mugavustsoonist välja ronida?

Jah, kogu aeg! Mugavustsooni raputamine ei pruugi üldse suure tormiga toimuda, ka väiksemad tuuled võivad puhastavalt toimida. Mugava eluga jääb energia seisma. Inimene on ainete kogum teatud vormis ning ainetele ja nende ühenditele tuleb pidevalt luua keskkond, milles need riknema ei lähe. Sestap tuleb alatasa midagi uut ette võtta, kehas uusi reaktsioone tekitada. Kuna keha ja meel on tervik, siis mõjutavad nad teineteist kogu aeg ja reaktsioonide tasakaalu hoidmiseks peame pidevalt endaga tegelema. Piiride ületamine võib olla partneriga seni peidetud probleemidest rääkimine, lastega pahandamise asemel nendega õue palli mängima minemine, täiskasvanuna õpingute jätkamine või koguni uue eluala valimine, senise passiivsuse asemel liikuja elu valimine.

Mis on inaktiivse elustiili hind?

Suurem osa mitteliikujaid maksab oma tervisega. Ravimite hindadega ma hästi kursis ei ole.

Käesoleva väljaande lugejad on valdavalt väga sportlikud vastupidavusalade harrastussportlased, mida on neil sinu kogemusest õppida?

Minu kogemusest võib teistel vahest õppida olla seda, et raamid loome me ise ja oleme just nii piiratud, kui piiratud on meie mõtlemine. Mõeldes suurelt, suudame rohkem.

Sinu suurimad taipamised eluteel?

Liigun, see tähendab elan. Olin ühel perioodil väga haige ega suutnud seda tunnistada. Hetkel, kui tunnistasin ravimise vajadust, hakkasin ka paranema. Minu ravi keskendus loodusravile ja enesega tegelemisele. Täna olen tugevam kui kunagi varem.

Mis on sind kõige enam kasvatanud ja mis kõige enam transformeerinud?

Oma mina tundma õppimisel on minu jaoks võluvägi. Kasvatanud on mind vanemad, lähedased, õpetajad, kolleegid, sõbrad, abikaasa, lapsed. Transformeerinud on kasvamine iseendas, oma töö nägemine õpilaste tulemustes.4476_151126

Kas kest muutub ja sisu jääb samaks või avardub ka hing?

Inimene on tervik. Küsimus on, kas tahame seda tunnistada ja sellega tegeleda. Ainult keha muutmisele keskendudes ei saa sisu areneda.

Kuidas pime ja külm aeg enda kasuks tööle panna ja hoopis rohkem särama hakata, mitte kustuda?

Kõige olulisem on minu jaoks pime aeg juba ette tegusaks planeerida, siis ei teki aega masendusse langeda. Värvilised köögi- ja puuviljad pidevalt söögiks, vitamiinid varuks hommikul ja õhtul, hea muusika autosse ja arvutisse, positiivsed mõtted tehtust ja tulevast – kõik see varjutab pimeda ja muudab elu heledaks.

Sinu jõulude ja aastavahetuse eelsed soovitused?

Armastada ligimesi ja iseennast, teha head ja näha head.

Kui vaatad tagasi aastale 2015, siis, mis on olulised märksõnad sinu teel?

2015 oli edasi minemise, avastamise ja uskumise aasta. Mul oli tõesti fantastiline aasta.

On sul mõni liikumisteemaline unistus aastaks 2016?

Jah, ma soovin oma pilatese meistrikoolituse õpingud edukalt lõpetada, selleks tehtava uurimustöö teemal “Pilatese treening teismeliste ujujate programmis” korralikult valmis kirjutada ja muidugi loodan, et minu n-ö testujujad pilatese abil tulemuste paranemise saavutavad. Ja muidugi loodan, et mu stuudio endiselt hästi töötab, et mu stuudios juhendavatel õpetajatel tervis ja elu korras on ning Eesti spordielu kindlamatele jalgadele tõuseb.

Mis edasi saab?

Elu läheb edasi, mõtted liiguvad suunas, millises neid minna lasen, keha saab veelgi kogenumaks ja ma armastan oma peret iga päevaga rohkem.

Autor: Regina Herodes
Fotod: Mallor Malmre