Eesti rekordiomanik Karmen Lepp: ultrajooks on julgete ala

Karmen Lepp (vasakul) koos eelmise 24-tunni Eesti rekori omanku Heleen Vennikasega Prantsusmaal pärast Euroopa meistrivõistlusi. Foto: Pille Vennikas
Karmen Lepp (vasakul) koos eelmise 24-tunni jooksu Eesti rekordiomanku Heleen Vennikasega Prantsusmaal pärast Euroopa meistrivõistlusi. Foto: Pille Vennikas

Alles oma teise 24-tunni jooksuga Eesti rekordini jõudnud Karmen Lepp ütles intervjuus ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele, et peab ultrajooksu julgete alaks, sest kunagi ei tea, mis see endaga kaasa toob.

Kuidas Eesti rekord tuli sinu jaoks?
Alguses oli hea enesetunne ja nii sai 12 tundi järjest joostud. Eraldi vahva saavutus oligi 100 km 12 tunni jooksul. Peale seda läks juba palju keerulisemaks. Kõnni-jooksuringid, rohkem peatusi, lihasvalus reied. Kindlasti ei tulnud rekord kergelt. Õnneks endine rekordiomanik Heleen Vennikas motiveeris mind ning oli vormistamisel toeks. Toetustiim andis mulle väga palju jõudu.
Esimese 24-tunnise ultrajooksu võtsid ette tänavu juulis Iisaku staadionil. Juba teisel korral Eesti rekord. Oled alles 23-aastane, kas nii pikkade distantside jaoks veel vara ei ole?
Praegu käin eelkõige kogemusi saamas ja õppimas parimatelt. Joosta mulle meeldib. Usun, et vanemana tuleb see kõik kasuks. Leidsin oma ala ja vaikselt arenen.
Kuidas sa üldse jõudsid ultrajooksuni?
Kooliajal tundsin, et 100 m ja 500 m ei ole kindlasti minu jaoks. Mul pole erilist kiirust, vaid on vastupidavus. Pidasin end pikamaajooksjaks. Mõnel korral jooksin 12 km vanaema juurde ja tagasi koju omal soovil. Vahepeal läks aeg edasi, kolisin Tartusse.
Pärast tütre sündi hakkasin vaikselt taas end liigutama. Esialgu kaotasin üleliigsed kilod vankriga jalutades. Umbes aasta pärast tuli soov maraton läbida. Pärast seda mõtlesin, et võiks midagi pikemat proovida. Avastasin Rene Kundla jagatud staadionimaratoni 24-tunni jooksu ja mõtlesin katsetada oma võimeid. Treener Cris Poll nägi mu potentsiaali Iisakus ja pakkus oma abi treeningkavade koostamisel.
Oled päris algaja ultrajooksus ja kohe nii hea eduga. Mis sind ultrajooksu juures tõmbab?
Oma piiride katsetamine. Jooksjad on toetavad. Näeb palju erinevaid võistlejaid. Aega on kõigil 24 tundi, tuleb end liikumas hoida.
Mida esimesena mõtlesid pärast Prantsusmaal EMil jooksmise lõpetamist ja Eesti rekordi püstitamist?
Nii palju emotsioone ja mõtteid oli, seega keeruline on ühte kindlat välja tuua. Heleeni ja Crisi suhtes eriline tänutunne. Loomulikult kõik, kes Eestist kohal viibisid, pakkusid väga suurt tuge nii sõnade kui tegudega. Kui rääkida mõtetest, siis: „Ära tegin!“. Kui mina suudan unistusi täita, siis suudavad kõik teised ka. Ma olen nüüd endast märgi maha jätnud. Tütar võib olla uhke, et tal on minusugune ema. Trennid tasusid ära.
Pärast nii pikka ultrajooksu on vist tunne selline nagu oleks tühjakspigistatud sidrun?
Silme eest läks mustaks lõpuks, kui kõik telgi juures pilte tegid ja pidin pikali olema veidi aega. Nii palju andsin endast, kui üldse sel korral sai võimalik olla.
Kuidas nii pikast jooksust taastud? On sul selleks mingi oma nipp?
Magan-söön-magan on kõige parem taastumisvalem. Vaikselt liigun kõndides. Palju värsket kurki tundub kõige ahvatlevam Eestisse jõudes.
Kui kaua üldse võtab nii pikast ultrajooksust taastumine aega?
Umbes kaks nädalat enne kergemaid treeninguid. Üldiselt üks kuni mitu kuud läheb täielikuks taastumiseks.
Maratonidistants tundub vist 24-tunni jooksuga võrreldes justkui sprint?
Umbes nii. Hea on mõelda, et saab nii kiiresti läbi
Kui pikk on su tavaline treening?
6-14 km tavaliselt.
Vähe küll ultrajooksja kohta.
Nädalalõppudes teen pikemaid otsi ka, kuid mahud pole suured. Jooksen nii nagu kavas kirjas ja nagu töö ja eraelu lubavad. Kui on tahtmine võistelda, siis soovitan end proovile panna.
Kõige selle juures on oluline, et tervis vastu paneks.
Tõsi.
Ja ometi tegeled ultrajooksuga, mis paneb võimete piire kompama.
Eks see on julgete ala. Kes pidutseb nädalavahetustel, kes jookseb aastas paar ultrajooksu. Ultrajooksus ei tea kunagi, kuidas läheb ja mis lõpus saab.

Treener Cris Poll:
Karmen tegi kindlasti selle ära, milleks ta hetkel võimeline oli. Karmen on veel väga noor ja teadlikult treeninud on veel väga vähe aega. Kui selle pealt tuleb juba Eesti rekord, siis on kindlasti veel varu. Eks näis kuidas edasi!