Kas rahaline preemia medali eest on jooksjale stiimul või boonus?

Jooksjad Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlustel. Foto: Marko Mumm/EKJL
Jooksjad Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlustel. Foto: Marko Mumm/EKJL

Nii mõnelgi jooksualal on Eesti meistrivõistlustel osalemine olnud kesine ja sportlaste arv jäänud alla kümne. Kas rahaline preemia medali eest toob staadionijooksudele rohkem osalejaid ja paneb neid enam pingutama?

Tänavustel Eesti meistrivõistlustel 1500 m jooksus kuldmedali võitnud ja 800 m jooksus hõbedale tulnud Andi Nooda sõnul anti eelmisel aastal medalivõitjatele tšekid kätte – esikoht sai 250, teine koht 150 ja kolmas koht 100 eurot. Võitja treener 150 eurot. “Seekord ei olnud midagi. Staadionijooksudel on Eesti meistrivõistlusel saadav auhinnaraha väga kõva motivaator, kuna ainuke koht, kus Eestis staadionil raha jagatakse on meistrivõistlused. Kui need rahad ka maha võetaks, siis oleks olukord ikka väga nutune ja staadion jääks veel tühjemaks,” kommenteeris Noot ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.

Nooda sõnul kasutab ta ettevalmistuseks ja välismaal võistlustel osalemiseks enda metsatööga teenitud raha ning sponsorite abi. “Jooks on vabatahtlik tegevus. Leidub ka fanaatikud, kes on nõus teise inimese lõbusat ajaveetmist sponsoreerima ning Eesti rekordeid või tiitlivõistluste normatiivide kukkumist ootama jääma. Rahvajooksudel saadavad raha on staadionijooksjatele ainult boonus peale pikka suve tartaanil,” tõdes Noot.

Eesti Kergejõustikuliidu kestvusalade rühma juhi Toomas Tarmi hinnangul ei peaks raha olema Eesti meistrivõistlustel osalemise peamine motivaator. “Eesti meistrivõistlustel esindatakse eelkõige oma klubi. See, kas ja kui palju klubi sportlast hooaja jooksul toetab ja kas ka Eesti meistrivõistlustel esinemise eest premeerib, on iga klubi võimaluste ja valikute küsimus,” ütles Tarm ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.

Kergejõustikuliit toetab tema kinnitusel põhiliselt tiitlivõistluste ja võistkondliku EMi koondisse kuuluvaid ja koondist esindavaid sportlasi, samuti tugeva tippspordi potentsiaaliga noori. “Eesti meistrivõistluste medalistide väikese rahalise preemia eesmärk on olnud Eesti meistritiitli ja medali väärtustamine ning võimalus veidi premeerida neid, kes päris tippu ei küüni ja muid toetusi ei saa,” märkis Tarm.

Spordiseltsi Sparta jooksugrupi treeneri Ahto Tatteri sõnul premeerib klubi olenemata distantsist Eesti meistrivõistlustel individuaalaladel medalikohale tulnud jooksjaid. Lisaks saab tunnustuse tema treener poole summast, mille sportlane saanud. “Raha pärast nüüd küll meie klubis sporti ei tee. Kõik peale Roman Fosti on hobisportlased. Pigem on see meeldiv tunnustus. Mulle tundub, et paljud ei oska isegi rahalise preemiaga arvestada, pigem see tuleb meeldiva tunnustusena. Rõõmustatakse rohkem medali üle,” lausus Tatter.

Saprta panustab rohkem headesse treeningtingimustesse ja aitab parematel jooksjatel katta dispanseeringu kulusid, et harrastussportlasi aidata. “Jooksmist saab edukalt ka töö ja kooli kõrvalt teha, iseasi on laagrites käimistega. Kui päris tippu tahta jõuda, peaks ainult spordile pühenduma,” arutles Tatter. Ta näeb Sparta jooksugrupi suurt murrangut selles, et kui varem harjutasid harrastajad ja tugevamad jooksjad koos, siis tänavu toimub tugevamatele jooksjatele vähemalt kord nädalas eraldi treening, mis keskendub puhtalt saavutusspordile. Juunis toimunud poolmaratoni eesti meistrivõistlustel saavutas Sparta lausa nelikvõidu.

“Kui staadionil jooksevad koos Raivo Alla, Raido Mitt, Tõnu Lillelaid, siis saavad nad kõik sellest kasu. Tugevate treeningpartnerite koos harjutamine on palju juurde andnud,” arvas Tatter. Lisaks on Sparta jooksjad suutnud vigastustest eemale hoida. “Klubi liige Sander Jürs tegutseb lausa klubi kõrval Teraapialaeka füsioterapeudina ja vajadusel abi omast käest võtta,” lisas Tatter.

Eesti Olümpiakomiteelt saavad Eesti kesk- ja pikamaajooksjatest 500 euro suurust ettevalmistustoetust kuus Kaur Kivistik ja Roman Fosti. Kaur Kivistiku meelest peaks Eesti meistrivõistluste medalivõitjatele rahaline preemia kaasnema küll ning samuti treeneritele. “Mind ennast see rohkem või vähem ei motiveeriks, aga kindlasti on palju sportlaseid, keda motiveerib see rohkem. Mind motiveerivad teised asjad, aga tore kui pingutusega kaasneb mingisugune toetus. Minu jaoks olulisem see, et minu treener saab preemiat, kui minul hästi läheb. See on tõesti motivaatoriks,” sõnas Kivistik.

Ta nimetas rahaga seonduvaid küsimusi alati hellaks teemaks, sest kergejõustikus ja üldse Eesti spordis on vähe raha ning neid, kes saavad oma “palgaga” rahul olla on samuti Eestis väga vähe. “Sport on väga karm. Üks vigastus või haigus valel hetkel võib toetuse täiesti ära nullida. Mul on ka mõned toetajad ja sõbrad, kes vahepeal aitavad laagriraha või võistlusreisidele kuluvat raha kokku saada. Kui mul ei oleks nii palju tuge andvaid vanemaid ja väga lähedasi inimesi, siis ma oleks arvatavasti juba ammu tavatöö inimene. Vähemalt oleks kindlam sissetulek,” nentis Kivistik.

Raha säästmiseks on erinevaid võimalusi ja soovitusi, mille kohta leiab infot. Iseasi, kas sportlased peaksid säästurežiimil elama? Neile on tähtis mitmekülgne toitumine, treeninglaagrid ja taastumine, mille pealt koonerdada ei tohiks.