Kaur Kivistik ei pea olümpiale pääsuks Eesti rekordit jooksma

Kaur Kivistik peab vaatamata OM normi allapoole laskmisele kõvasti pingutama. FOTO: MALLOR MALMRE
Kaur Kivistik peab vaatamata OM normi allapoole laskmisele kõvasti pingutama. FOTO: MALLOR MALMRE

Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) muutis järgmisel aastal toimuvate Rio olümpiamängude norme veidi nõrgemaks. Kokku puudutab muudatus 17 ala, sealhulgas maratoni, 800 m, 1500 m, naiste 5000 m distantsi ja meeste 3000 m takistusjooksu. Neist viimasel olümpiale pürgiva Kaur Kivistiku sõnul tuleb vaatamata normi allapoole laskmisele kõvasti tööd teha, ent Eesti rekordit tal tingimata ületada ei ole tarvis.

Kui meeste 3000 m takistusjooksus oli enne Rio olümpianorm 8.28,00, siis uus norm on 8.30,00, mis tähendab, et Kaur Kivistik ei pea tingimata üle jooksma Ilmar Ruusile kuuluvat Eesti rekordit 8.29,6. Kivisiku isiklik rekord on tänavu suveuniversiaadil joostud 8.32,23, mis tõi talle hõbemedali.

“Tippspordis on iga sekund oluline. See, et norm 2 sekundit nõrgemaks lasti, mõjutab kindlasti natuke olümpiale pääsu, kuid ei tähenda, et nüüd hakkan trenni vähem tegema. Tööd tuleb teha kõvasti igal juhul olgu normiks 8.28 või 8.30,” ütles Kivistik Jooksuportaalile. Matemaatiliselt võttes on ta nüüd Riole poole lähemal. Enne jäi Kivistikul normist puudu natuke üle 4 sekundi, nüüd üle 2 sekundi. “Stopper ei halasta kunagi, teinekord võib 2 sekundit üüratu pikk aega olla. Enne, kui normi pole täidetud, ei ole vahet kas on puudu 2 või 4 sekundit. Olümpiale ikka ei lasta. Teeme rasket tööd edasi,” märkis Kivistik.

Kui varem oli naiste maratoni norm 2:42, siis nüüdsest on see 2:45 ja meeste puhul 2:17 asemel 2:19. Normide vähendamine annab võimaluse olümpiale pürgida veel mõnel Eesti sportlasel. Kõige lähedamale maratoni uuele normile jääb Kaisa Kukk, kes jooksis Valencias välja isikliku rekordi 2:45.52.

“Kui oleks normi enne Valenciat muudetud, oleksin selle isegi eesmärgiks võtnud. Samas ei tähendanuks normi täitmine minu pääsu olümpiale, sest Leila Luik üritab kindlasti uuel aastal samuti normi ära joosta ning kolm naist lubatakse Eestist Riosse maratoni jooksma,” rääkis Kukk Jooksuportaalile. Varasem OM norm 2:42 oleks Kukele enne Valenciat tundunud utoopilisena, sest selleks oleks ta pidanud oma varasemast tippmargist (2:52) kärpima 10 minutit. “Maratoni kohta on seda ikka väga palju,” leidis Kukk.

Eesti Kergejõustikuliidu kestvusjooksu alarühma juhi Toomas Tarmi hinnangul parandab OM normide allapoole laksmine mõne puhul kindlasti võimalust pääseda Rio olümpiamängudele. “Reaalsetest kandidaatidest Kaur Kivistikul pääs nüüd veidi kergem. Et OMil midagi ära teha, peaks tase olema ikka normist veidi kõrgem. Usun, et see on ka tema eesmärk – mitte minna ainult eeljooksus osalema. Maratoonaritest on kindlasti Tiidrek Nurmel veidi ruumi rohkem. Teisi 2:19 alistajaid praegu reaalselt ei paista. Naiste osas normi muutus suurt midagi ei tähendanud,” arvas Tarm. Ta loodab, et järgmiseks kevadeks saab 2:42 alistajaid olema vähemalt kolm.

800 m OMi uus norm meestele on 1.46,00 ja naistele 2.01.50. 1500 m norm on meestele 3.36,20 ja naistele 4.07,00 ning naiste 5000 m norm 15.24,00.

JOOKSUPORTAAL