Kiviõli seikluskeskus ahvatleb Baltikumi suurima lumelauapargiga

Hiljuti avatud Kiviõli seikluskeskust tutvustab Janek Maar, kes tuhamäe projekti algusest peale vedanud ning alates 2006. aastast on SA Kiviõli Seiklusturismi Keskuse juhatuse liige.

Tekst: Maila Kuus                 Fotod: Kiviõli seikluskeskus

Ehkki ametlikult avati Kiviõli seikluskeskus tänavu 11. oktoobril, sai mitteametlikult seal talverõõme nautida juba veebruaris-märtsis, mil keskust külastas ligi 14 000 inimest. Algavast talvehooajast alates pakutakse teenuseid täiesti valmis keskuses. Suurimaks tõmbenumbriks saab kahtlemata Baltikumi suurim lumelauapark kolme erineva raskusastmega: Pro, Medium ja Easy. Veebruari lõpus peetakse seal kõigi aegade suurim rahvusvaheline lumelauavõistlus Eestis – Estoninan Slopestyle Open 2014. Päris väikestele ja algajatele on eraldi tõstuk ning rahulikum õppenõlv.

Saabuval talvehooajal avatakse esimest korda ka kaks lumerõngarada koos vajaliku tõstukiga. Kes mäele rajatud ekstreemseid downhill rattaradu läbida ei julge, saavad valida rahulikumaks kulgemiseks kas terviseraja või ümberkaudsed metsarajad. Kuna enamikule on keskus tuntud suusakeskusena, ühes lumerõngaraja, mäe- ja murdmaasuusarajaga, on suurimaks sihtrühmaks eri vanuses mäesuusatajad, lumelaudurid ning tervisesportlased. Kokku on keskuses neli mäesuusanõlva pikkusega 400 – 700 m.

Suvel avatakse 600-meetrine trosslaskumine

Keskuse terviserada valmis tänavu oktoobris. Selle väljaehitamist abistas suure rahasummaga ka SA Eesti Terviserajad. Raja pikkus on olenevalt trajektoorist ja raskusastmest 2 – 2,5 km ning maksimaalne kõrguste vahe 25 meetrit. Suvehooajal katab rada purustatud puit või paekivi sõelmed. Raja põnev paiknemine mäe nõlvadel pakub kindlasti meeldejäävaid vaateid ja elamusi. Talvehooajal on aga tegu rajatraktoriga hooldatud murdmaasuusarajaga, millel vastavalt vajadusele 1 – 2 klassikajälge. Pimedal ajal on rada terves ulatuses valgustatud – vähemalt kella kümneni õhtul.

Rada on tasuta kõigile külastajatele ööpäev läbi avatud. Lastele vanuses 4 – 12 aastat on keskuse peahoones avatud väike siseseiklusrada koos tubaste mängudega. Kuni 3-aastased seiklejad saavad koos ema-isaga veeta aega muust kärast eraldatud toas, kus on ka eraldi WC koos mähkimislauaga.

Järgmiseks suveks on keskusess kavas avada Eesti pikim (600m) trosslaskumine ning madalseiklusrada ja elektri-ATV-del läbitav liiklusõpperada lastele. Suusatõstukitest 50m kaugusele jäävas hostelis on kuni 35 majutuskohta kahe- kuni neljakohalistes tubades, lisaks ka üks erivajadustega külastajatele mõeldud tuba. Toitlustust pakub 70-kohaline kohvik Hill Cafe.

Ent kuidas see kõik alguse sai?

Idee puhtast emotsioonist

Ühel 2001. aasta jaanuari nädalavahetusel külastas Janek Maar koos sõpradega Kiviõlis elavat sõpra. Kuna seltskonnal juhtusid ka lumelauad kaasas olema, otsustati minna linna servas kõrguvale vanale tuhamäele närvikõdi otsima. Kuigi improviseeritud laskumisnõlv oli kitsas ja kivine, tekkis sõpradel peagi idee tuhamäe mäesuusatingimusi parandama hakata – rajada sinna suusakeskus. „See oli puhas emotsioon – ei mingit finantsanalüüsi, kui tasuv üks suusakeskus meie kliimavööndis olla võiks, või mida tuleks ette võtta mäega, mida keskkonnaspetsialistid tollal 6,2 miljoni tonnise prügimäena käsitlesid,” räägib Maar. „Teadmatus, optimism ja julgus alustada olid tegurid, mis meid päästsid, kuna ühe tõstuki ja kahe nõlvaga suusakeskus poleks ilmselt olnud piisavalt suur unistus, mis meid 12 aasta jooksul läbi kõigi projektitaotluste, uurimistööde, prügila sulgemise, planeeringute, poliitilise suhtekorralduse ja ehitustööde oleks vedanud.”

2007. aastal liigutati mäe ümberkujundamise käigus ühest kohast teise Olümpia hotelli suurune tükk pinnast ning suusanõlvad said oma kuju. „Algselt olid meile eeskujuks kõik suusakeskused, kus käinud olime, nüüdseks meil enam otseseid eeskujusid pole. Oleme püüdnud kõigi atraktsioonide puhul leida maksimaalselt maailmatasemele vastavaid näiteid ning neid tuhamäe oludesse kohandada,” selgitab Maar, kelle sõnul on keskuse valmimisega seotud inimeste ring paisunud väga suureks. Ligi pool neist on Ida-Viru juurtega.

Kombineerides mäesuusakeskuse pakutavat võimalust kohviku, saunade ja hästi varustatud seminariruumide näol, on Kiviõli seikluskeskus suurepärane paik seminaride, talvepäevade, meeskonnatreeningute jm sündmuste korraldamiseks.