Kohtunike survel kehtestati Eesti krossijooksu meistrivõistluste normid

Eesti murdmaajooksu meistrivõistlused Elvas. Foto: Jan Õiglane
Eesti murdmaajooksu meistrivõistlused Elvas. Foto: Jan Õiglane

Eesti meistrivõistluste juhendisse tehti kohtunike nõudmisel muudatus, mille järgi peavad sellest hooajast meeste ja naiste 4 km murdmaajooksu distantsil osalemiseks olema täidetud normid 3000 m või 5000 m jooksus. Näiteks meeste puhul on neist esimese distantsi B-norm 9.48,00 ja teise 16.48,00.

Kohtunikud põhjendasid osavõtutingimuste kehtestamist vajadus tõsta ja ühtlustada murdmaajooksu meistrivõistluste sportliku taset. Eelmise hooaja protokollidest selgus, et Eesti murdmaajooksu meistrivõistlustel Elvas oli 4 km distantsil meeste võitja aeg 11.52, eelviimane lõpetaja aeg 16.49 ja viimase lõpetaja aeg 23.46. Jõulumäel peetud 12 km distantsil osutus parima mehe lõpuajaks 41.25, eelviimane lõpetaja sai kirja aja 48.43 ja viimane lõpetaja 1:17.22.

Kohtunike hinnangul on mõlemal juhul viimase lõpetaja kaotus ka eelviimasele ebaproportsionaalselt suur. Saavutatud ajad, aga tõendavad, et viimaseks jäänud võistleja sportlik tase ei võimalda ülejäänud jooksjatega mingilgi määral konkureerida.

Kergejõustikuliidu kestvusalade rühma juhi Toomas Tarmi sõnul sai juhendisse krossijooksu kohta kirja valesti. “Mingi võistlema pääsemise kriteerium tuli kehtestada. See oli kohtunike surve, aga võistlusele peale peaksid kindlasti saama kõik, kel mingil jooksualal norm täis,” selgitas Tarm ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.

Kes üldse ei ole ei staadionil või maanteel võistelnud, nende puhul vaatab alaliit eraldi, kas on krossijooksule pääsemiseks mingi hea põhjus, näiteks teise ala tegija. “Sisuliselt palju muutuda ei tohiks, sest päris rahvasportlased pole ennast eelnevatel aastatel murdmaajooksu Eesti meistrivõistlusteks kirja pannud, ühe erandiga,” lisas Tarm.