Kristo Reinsalu annab raamatuga panuse Eesti jooksu arengusse

Harrastusmaratonijooksja Kristo Reinsalu (pildil, Delfi foto) on võtnud eesmärgiks üllitada koos spordiajakirjanik Andrus Nilgiga raamatu pealkirjaga Eesti Jooksu Kullafond, milles rulluvad lahti põnevad ning õpetlikud 30 jooksjalugu. Ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu saab igaüks võimaluse korral raamatu sünnile kaasa aidata. Jooksuportaal küsitles veel selle aasta numbri sees trükivalgust nägeva (plaani järgi – toim.) raamatu ühte autorit Kristo Reinsalut, kes näeb raamatu väljaandmises oma panuse andmist Eesti jooksmise arengusse.
Kuidas sündis idee hakata kirjutama raamatut Eesti Jooksu Kullafond?
Raamatu idee esimene alge on pärit juba minu lapsepõlvest, kui läksin jooksutrenni. Minu esimene treener, Toivo Evardi soovitas mul lugeda pikamaajooksu legendi, austraallase Ron Clarke`i eestikeelset tõlkeraamatut Imeline Minut. Sain Clarke`ilt edaspidiseks kaasa põhimõtte, et edu saladus on väga lihtne – järjepidev treening. Sealt edasi tulid legendaarsete põhjanaabritest võhmameeste Lasse Vireni ning Paavo Nurmi analoogsed raamatud. Need raamatud andsid mulle kõvasti inspiratsiooni. Samas tundsin puudust, et sel ajal ei olnud võimalik lugeda ühtegi lugu Eesti oma jooksulegendide kohta. Pidin piirduma vahest harva treener Evardi meeldetuletustega tema kuulsaimate õpilaste Valdek Apivala ja Richard Jürgensoni treeningutest.
Umbes viis aastat tagasi hakkasin oma tollases blogis “Tark ei torma” kirjutama intervjuusid Eesti jooksulegendidega. Tegin seda puhtalt missioonitundest ja soovist aidata kaasa Eesti jooksu arendamisele. Kuna lugude kaudu saadud teadmised olid kasulikud ja õpetlikud ning lood väga põnevad, siis tekkis idee – mis oleks kui koguks meie parimate lood raamatukaante vahele. Olen väga tänulik spordiajakirjanik Andrus Nilgile, keda ma endale appi kutsusin. 
Miks otsustasid just Andrus Nilgi kaasata?
Jõudsin äratundmisele, et kui tahta teha tõeliselt hea raamat, siis on vaja appi tõelist professionaali – partnerit, kes oleks abiks nii nõu kui jõuga. Andrusel oli kohe asjast oma arvamus. Raamatu idee arenemisloo kontekstis oleks paslik seda murdelist hetke 2011. aasta kevadel põgusalt meenutada. Andrus arvas, et põhimõtteliselt oleks võinud panna juba siis intervjuud raamatusse kokku, kui me oleks neid enne keeleliselt-sisuliselt toimetanud. Samas avaldas ta kartust, et sellisel juhul oleks võinud jääda lugejaskond liiga jooksjatekeskseks.
Tsiteerin Andruse üht esimest vastuskirja: „Meie jooksjate seas on tippe või tipulähedast õhustikku nuusutanuid vähe, seega oleks neid vaja lugejale tutvustada, missuguse inimese/sportlasega on tegu; kuidas tema saavutused/tulemused omas ajas nii-öelda kõnelesid; kuidas nad jooksjana/sportlasena eesmärke seadsid. Mulle kui spordihuvilisele lugejale meeldiks rohkem lahti ja läbi kirjutatud jooksjate lood.“ Lõpuks pakkus Andrus edasimineku variandina: „Juhul, kui võtta eesmärgiks jooksja-isiksuse loo lahti ja läbi kirjutamine, siis võiks tehtud intervjuudega edasi minna.“ Ma ei mõelnud eriti pikalt. Nõustusin Andruse väljapakutuga. Varsti lõime käed.
Tänapäeval on raamatu kirjutamine pigem ühiskondlik ettevõtmine kui majanduslikult äratasuv projekt.

Raamatu kirjutamine ei ole algusest peale olnud äriprojekt, vaid rohkem missioonitundest ettevõtmine. Olen ise jooksmisest niipalju saanud, et mõtlesin juba ammu ehk oleks aeg midagi ise tagasi anda. Võib-olla hakkan kunagi treeneriks, kes teab, aga sümboliseerigu seni raamat Eesti Jooksu Kullafond minu tagasihoidlikku panust Eesti jooksu arendamisse. 
Mind teeb vahel kurvaks, et sport ei ole enam popp. Koolispordis on hõrenenud noorte jooksjate kandepind ning alanenud keskmine võistlustulemuste tase. Ehk aitab see raamat tekitada ka noortes suuremat jooksuhuvi. Isegi kui neist kellestki ei kujune (tipp)jooksjaid, saavad nendest vähemalt elus hästi edasijõudvad, terved ja tugevad inimesed. Kui kasvõi üks poisiklutt või plikatirts peaks saama raamatust samasugust innustust nagu mina sain Ron Clarke`i raamatust, siis võin ma selle „missiooni“ lugeda kordaläinuks.
Raamatu väljaandmise jaoks on vaja 8. juuliks kokku saada 9400 eurot. Kui tõenäoliseks sa pead, et see summa kokku tuleb?
Kui ma ei usuks, et seatud eesmärgini on võimalik jõuda, ei oleks ma Hooandjasse projekti teinud. Oleksin võinud panna ka madalama eesmärgi, aga see oleks tähendanud kusagilt mujalt raamatu väljaandmiseks vajalike vahendite leidmist. Ma ei salga, et ambitsioonikad eesmärgid on mind elus alati motiveerinud. Mulle ei ole kunagi meeldinud lati alt läbi pugeda.
Oled mõelnud, mis saab siis, kui peaks juhtuma, et seda raha kokku ei saa. (Loodame, et nii ei lähe.) Kas raha tagastatakse toetajatele?
Juhul, kui peaks tõesti niimoodi minema, et Eesti jooksu kogukond ja spordihuvilised ei ole huvitatud raamatu väljaandmisest ning vajalik summa kokku ei tule, siis kantakse kõigile, kes andsid oma toetuse, vastav summa kontole tagasi. Ühesõnaga, kui teatrietendus nimega Eesti Jooksu Kullafond jäetakse näitleja haigestumisel (loe: vajaliku toetuse puudumisel) ära, siis tagastatakse kõigile piletiraha.
Loodan, et kõik läheb siiski hästi. Mulle on sümpaatne põhimõte – igaüks, kes on huvitatud Eesti Jooksu Kullafond raamatu valmimisest, saab vahetult kaasa aidata selle sünnile. Head jooksufännid ja spordihuvilised kui „Eesti jooksu hooandjad“ ei ole minu jaoks mitte raamatu abstraktsed toetajad, vaid vahetud partnerid, kes aitavad meil Andrusega seda raamatut luua. Selleks, et neid partnereid täiendavalt motiveerida, nägin vaeva ka auhindade nuputamisega, mis oleksid piisavalt erilised.
Kasutad hooandja.ee abi. Oleksid võinud minna tuttavate ettevõtjate juurde, kes võibolla aidanud palju lihtsamini vajaliku summa kokku saada?
Otsustasin Hooandja kasuks, sest mulle meeldiks kui Eesti jooksu kogukond oleks rohkem ühendatud ja ühise asja eest väljas. Miks ei võiks raamatu projekt olla selle üheks tõestuseks. Iga inimene, kes raatsib panustada raamatu heaks tema jaoks sobiliku summa, annab oma hääle ettevõtmise toetuseks. Raamat Eesti Jooksu Kullafond sümboliseerib justkui teatepulka endiste tippude ja uue põlvkonna jooksjate vahel.
Et õppida läbi aegade Eesti parimate jooksjate kogemusest ning julgustada ja inspireerida seeläbi nii harrastajaid kui ka meie jooksu järelkasvu, tuleks neid sportlasi lugejatele tutvustada. Ehk aitab raamat kaasa meie endised tipud uuesti üles leida ning loodan, et nendelt hakatakse edaspidi nõu küsima. See teeks mulle siirast rõõmu! Näiteks, kui ma harrastusjooksjana teaksin, et Hiiu staadionil minust vaevalt 100 meetri kaugusel askeldab instruktorina mees (Toomas Turb), kes 1981. aastal oli 10 000 meetri maailma edetabelis  15. kohal, siis jätaksin trenni käigupealt pooleli ja astuksin juurde ning paluksin talt treeningualast nõu. Meie endistel tippudel on tohutult palju teadmisi, mida me ei ole osanud ega tahtnud kasutada. Pasha (Pavel Loskutov – toim.) fjordide maale ehitajaks minemine on meie ükskõiksuse üks viimane musternäide.
Miks peab Hooandjas raamatu projekti toetuseks konto tegema? 
Võtan kohe valehirmud maha ja ütlen, et see on üks lihtsamaid konto tegemisi, mis mul ka endal tulnud teha – võttis vaid tühised 30 sekundit ning midagi keerulist polnud. Konto on oluline, et Hooandja saaks toetajatega hoida kontakti. Samuti on lihtsam huvi korral teisi projekte toetada. Senine praktika on näidanud, et need, kes saavad korra ühisrahastuse maitse suhu, jäävad edaspidi erinevaid projekte toetama. 
Kuidas plaanid raamatu illustreerida?
Oleme raamatu illustreerimise teemat arutanud, kuid lõplikke otsuseid veel teinud pole. Kindlasti tahaksime kasutada pildimaterjali nii jooksjate erakogudest kui ka Eesti Spordimuuseumi arhiividest. Samuti on plaanis arutada legendaarse spordifotograafi Lembit Peegli pildiarhiivi kasutamist. Kui on häid ettepanekuid ning ideid ja mõtteid raamatu illustreerimiseks, siis võib alati nendest teada anda kas mulle või Andrus Nilgile.
Lõpetuseks tahan kutsuda kõiki Eesti jooksu toetajaid andma oma panuse raamatu “Eesti Jooksu Kullafond” ettevalmistamiseks aadressil http://www.hooandja.ee/projekt/eesti-jooksu-kullafond. Kui poliitiku kapital on temale antud hääled, siis meie (minu ja Andruse) kapital on selle raamatu Hooandjate koguarv. Anname koos Eesti jooksmisele hoogu juurde!
JOOKSUPORTAAL

Viimased uudised