Krossijooksu EMile sõidab Eesti kõigi aegade arvukaim koondis

Detsembri teisel nädalavahetusel Portugalis toimuvatele krossijooksu Euroopa meistrivõistlustele sõidab Eestist kõigi aegade arvukaim – seitsmeliikmeline koondis.

Kuuest kavasolevast alast (mees- ja naisjuunioride, U-23 M ja N, M ja N) osaleb Eesti viiel, täitmata on vaid naisjuunioride klass. Eestit esindavad meesjuunioridest Kaur Kivistik ja Anton Basmanov, U-23 naistest Laura Suur ning meestest Keio Kits ja Priit Aus. Täiskasvanutest asuvad võistlema Jekaterina Patjuk (pildil) ja Sergei Tšerepannikov (pildil). Tiidrek Nurme, kes algselt pidi samuti võistlustel osalema, siiski loobus, sest tal on järgnevaks hooajaks tõsised plaanid ja EM-il osalemine ning eriettevalmistus selleks oleks treeningplaanid liialt sassi löönud.

Eesti Kergejõustikuliidu kestvusjooksu alarühma juhi Toomas Tarmi sõnul ei saa portugali EM Eesti jooksjatele olema kerge, kuigi Euroopa kestvusjooks on mõneti mõõnaseisus ja oma positsioone tugevalt aafriklastele loovutanud. “Kohal on kogu Euroopa jooksuparemik ning keskmine tase tunduvalt tugevam ja ühtlasem kui näiteks staadioni EM-il. Rääkimata maailmameistrivõistlustest, kus osalemisest on paljud Euroopa paremad kahjuks viimasel ajal loobunud,” ütles Tarm.

Kuna puuduvad osavõtunormid, siis osaleb krossijooksu EMil tunduvalt rohkem jooksjaid kui staadionivõistlusel. Eelnevatel aastatel on osalejate arv ühel distantsil olnud 70-80 jooksjat. “Paljud Euroopa jooksuriigid: Suurbritannia, Hispaania, Portugal jne. on väga pikaaegsete krossijooksutradistioonidega ning nende maade koondislased valmistuvad selleks võistluseks spetsiaalselt ning mitmed sealsed jooksjad ongi keskendunud murdmaa- ja maastikujooksule. Meil selline spetsialiseerumine puudub ja detsembri keskpaik on veidi keeruline aeg tippvormis olemiseks,” nentis Tarm.

Siiski on ka Eesti jooksjad ettevalmistust sügishooaja järel selle võistluse järgi planeerinud ja loodetavalt suudavad Tarmi hinnangul oma hetkevõimed realiseerida. “Enamikul meie jooksjatest puudub regulaarne võimalus end Euroopa tippude ja keskmise tasemega võrrelda. Seetõttu on ka konkreetseid eesmärke raske seada. Meie esinumbritele (Jekaterina Patjuk, Keijo Kits, Kaur Kivistik) peaks olema jõukohane jõudmine võistlejaterivi esimesse poolde. Ülejäänutel tasuks eesmärgiks seada võimalikult väike kaotus parematele ja kindlasti kannustab neil aladel, kus meilt kaks jooksjat, ka omavaheline konkurents,” lausus Tarm.

Kinnitust, et Eesti kesk- ja pikamaajooks on aeglasel, aga kindlal tõusuteel, annab Tarmi sõnul fakt, et enamus nimetatutel ja ka mitmel EMil mitteosaleval jooksjal on talvised treeningplaanid tõsised ning suure osa ajast treenitakse Eestist väljaspool paremates tingimustes. Keio Kits ja Anton Basmanov jätkavad pärast EMi treeninguid Portugalis. Ligi kümmekond jooksjat eesotsas Tiidrek Nurmega siirduvad detsembris treeninglaagrisse Keeniasse ning peale vahepealset kodusolemist ja talvist võistlushooaega järgneb märtsis-aprillis taas laager Portugalis, Hispaanias, USAs. “Kuna enamik Eesti jooksjaid treenivad töö või õpingute kõrvalt, siis kindlasti annavad treeninglaagrid, kus saab 100 protsenti treeningule ja taastumisele pühenduda, olulise tõuke arenemiseks ja taseme tõusuks,” märkis Tarm.

JOOKSUPORTAAL