Kuidas kirjeldada sportlast?

Tallinn 09.09.2018 Tallinna maraton. Tallinn Marathon. FOTO: SANDER ILVEST/EESTI MEEDIA

Sportlase sooritust mõjutab nii tema vaimne kui ka kehaline ettevalmistus. Ent rolli mängivad taustajõududesse kuuluvad inimesed ja eelkõige treener, kelle võimuses on aidata sportlasel soovitud tulemusi saavutada. Eesti kergejõustikoondise liige Roman Fosti rääkis, mis on aidanud tal parimal viisil nii enda ettevalmistus kui ka koostöö tiimiga toimima saada.

Roman, mis on sportlase personaalse profiili analüüs?

Sportlase personaalne profiili analüüsi on välja töötanud Inglismaa firma Thomas International, kes toodab inimeste hindamise ja arendamise töövahendeid.

Sportlase personaalne profiil – tema isiksuse iseloomustus – on nimetatud ettevõtte põhilise toote PPA (ing k personal profile analysis) täiendav raport, mis on välja töötatud individuaalse ja võistkondliku spordi vajadustest lähtuvalt. PPA võimaldab määratleda inimese käitumuslikud iseloomujooned ja on seega sportlase karjääris oluline töövahend.

Miks ja kellele on see analüüs vajalik ning kuidas seda kasutada?

Sportlasele annab enda personaalse profiili analüüs teadmise, kuidas ta surve all käitub. See annab talle võimaluse ise hakkama saada ja ennast keerulisemates olukordades motiveerida.

Treenerile annab analüüs parema ülevaate, milline on tema juhendatava käitumisstiil, mis teda motiveerib, mis on tema tugevused ja kuidas tema potentsiaali kõige paremini kasutada. See teadmine on vajalik treeneri ja sportlase paremaks koostööks, mis on rekordite ja saavutuste nurgakivi.

Antud analüüsi kasutavad kõige enam jalgpallimeeskonnad, Inglismaal kasutavad selle metoodika vilju ka ragbi- ja kriketimeeskonnad. Eelkõige on seda võistkondlikus spordis rakendatud seetõttu, et analüüs aitab treeneril tiimiliikmeid paremini mõista ja samas igale sportlasele individuaalselt läheneda.

Missugune peaks olema sportlase ja treeneri koostöö?

Esiteks peaks treener teadma, missugused on sportlase käitumise püsivad omadused. Sellest lähtuvalt teab treener, mis sportlast motiveerib – kuidas on tõhusam temaga suhelda, talle ideid edasi anda ja tema karjääri juhtida. Alati ei pruugi olla kõige parem kui treener ja sportlane on lähedased sõbrad, aga treener peaks siiski tundma sportlase siseelu ja hoolealuse paremaks mõistmiseks võiks ka tema pereliikmetega suhtelda.

Kord mõne kuu tagant võiksid treener ja sportlane avameelselt arutada, kas miski häirib ja mida võiks treeningutes muuta, ka treeninguid tuleks analüüsida. Unustada ei tohiks, et üldjuhul ei ole edukal sportlasel üks treener, vaid neid on mitu, seega on edukas koostöö treenerite vahel vaata et sama oluline.

Kuidas peaks treener sportlase käitumisstiili arvesse võtma?

Minu arvates on sportlase käitumisega arvestamine väga oluline. Kui treener soovib sportlase potentsiaali maksimaalselt ära kasutada, on esmatähtis, missugusele suhtlusstiilile tema treenitav positiivselt reageerib. Saan siinkohal tuua enda näite.

Skeemil (vt foto) on välja toodud minu püsiomadused, mida on keeruline muuta ja nendega peab arvestama ka minu treener. Olen tulemusele orienteeritud ja kuna olen rahutu, vajan mitmekesisust. Samuti olen põhjalik ja täiuslikkust taotlev. See tähendab, et treener peab mulle põhjalikult selgitama, miks midagi teeme ja mis kasu sellest tõuseb. Peale selle tuleb tal mulle sisendada kannatlikkust, mida vastupidavusspordiga tegelemine nõuab.

Inimesed on tundlikumaks muutunud ja ütlevad oma ootusi julgemalt välja. Nõudlikkuse tõus esitab ka treeneritele uusi väljakutseid.

Kuidas selgitada välja sportlase motivatsioon ja seda ka arvesse võtta?

Selleks on mitu võimalust. Thomas Sport raport pakub välja pildi sportlase käitumisest, motivaatoritest ja demotivaatoritest ehk motivatsiooni vähendajatest. Kui treener ja sportlane seda infot koos arutavad, selguvad parim koostöö viis, ideaalseim treeningukava ja selle jälgimise protsess. Kui üht inimest võib motiveerida avalik kiitus, siis teisele ei tarvitse see korda minna. Mõni inimene võib edu saavutamiseks vajada hoopis rohkem iseseisvust ja vähem reegleid. 

Kuidas motiveerida sportlast kõrgemale pürgima ja enamat saavutama?

Sportlase motivatsioon on kombinatsioon psühholoogiast, kehalisest ja vaimsest seisundist ning õigest suhtumisest. Oluline on ka eesmärgi seadmine ja vajadusel selle uuendamine. Kõigeks selleks peaksid sportlane, treener ja nooremate harrastajate puhul ka lapsevanem pärast iga treeningutsüklit osalema nö arenguvestlusel.

Kui sportlane suudab endas leida sisemise motivatsiooni, siis lapsevanem ja treener peaksid teda toetama välise motivatsiooni ehk präänikuga. Oluline on kasvatada sportlases arengule suunatud mõttemustrit, et ta võtaks kriitikat kui tagasisidet, leiaks ka teiste edust inspiratsiooni ja mõistaks, et jõupingutus on tulemuse saavutamiseks hädavajalik.

Missugused on enam levinud vead sportlase ja treeneri koostöös?

Peamine probleem on see, et head treeningumeetodid, mis toimivad ühe inimese ettevalmistuses, võivad teise inimese peale rakendatuna osutuda täielikuks läbikukkumiseks. Treeneri vead on, kui ta ei tea, kuidas sportlasega suhelda, et paremaid tulemusi saavutada. Koostööd mõjutavad ka teineteisest möödarääkimised ja vähene silmast silma arutelu treeninguperioodil.

Lisalugu

Mis iseloomustab Roman Fostit?RomanFostitest2

Roman Fosti ja tema treener said personaalse profiili analüüsi abil kinnitust, et maratonijooksja on tulemustele orienteeritud ja pidevalt uusi eesmärke seadev ning nende poole püüdlev sportlane.

Raportis on kirjeldatud, et Roman on äärmiselt enesekindel ja eelistab leida probleemidele iseseisvalt lahendused. Ta on vaba võimalikest rühma piiravatest mõjudest ja võimeline ise mõistlikke otsuseid langetama. Teda iseloomustab kohati ka otsekohene ja jõuline käitumine.

Fosti potentsiaali võimalikult paremaks rakendamiseks soovitatakse raportis:

olla valmis temaga läbirääkimisteks eesmärkide, ajakavade ja pühendumise üle;

anda talle vabadus iseseisvalt tegutseda;

esitada talle väljakutseid pakkuvaid ülesandeid;

pakkuda talle administratiivset tuge;

minimeerida tema igapäevaste probleemide lahendamist;

anda talle otsekoheseid vastuseid.

Arenemiseks on vaja olla kannatlikum

Roman rääkis, et sisendas endale: selleks et tulemust teha ning et tekiks milleski harjumus ja areng, tuleb olla kannatlik.

Samuti selgus, et Fostil olid küsimustele vastates stressi tunnusmärgid. Ta on teinud vajalikke järeldusi ja püüdnud olukorda muuta.

„Sain infot, et olen surve all palju põhjalikum kui tavaliselt. Muutun siis visamaks, süsteemsemaks ja lähenen olukordadele loogilisemalt. Seega sobib mulle teatud olukordades olla väikese pinge all,” selgitas kergejõustiklane.

Roman on teadlik, et arenguks on vaja läbida kolme–nelja kuu pikkune tsükkel. „Kui ma ei soovi endale vigastusi ega haigusi, ei tohi ma olla hooletu. Näiteks pean pärast treeninguid taastumisele rohkem tähelepanu pöörama,” ütles ta.

Fosti rääkis, et administratiivsed toimingud võtavad temalt palju energiat ja ta on andnud mitmeid ülesandeid tiimikaaslastele.

„Analüüs kinnitas ka seda, et mulle sobib mitmekesisus ja sellest tulenevalt proovin treeningupaiku vahetada. Kui varem muutusin võistlusolukordades liiga jutukaks, siis nüüd olen energiat hoidnud jooksurajale – püüan viia vaimu piltlikult öeldes olukorda, kas elu või surm,” sõnas ta.

Testi tulemused on kasulikud ka treenerile

Kolmikhüppaja Tähti Alver tegi personaalse profiili analüüsi 2018. aasta sügisel, sellele eelnes tema karjääri kõige edukam võistlushooaeg.

„PPA testi tulemusi nähes tundsin ära enda iseloomuomadused. Selgus, kuidas peaksin käituma stressiolukorras ja mida peaksin tegema, et oma potentsiaali ära kasutada. Arvan, et test oli kasulik ka mu treenerile Epp Maasikule, kuna tema pakub nii treeningutel kui ka võistlustel mulle vaimset tuge,” lausus Alver.

Alver lisas, et PPA test võiks olla sportlasele esimene samm, et end ka vaimselt järgmisele tasemele jõudmiseks ette valmistada.

Kuidas kirjeldatakse käitumist?

Personaalse profiili analüüs (PPA) on üks maailmas enam kasutatud käitumise hindamise töövahendeid.

Inimese käitumist kirjeldatakse nii graafikute kui ka tekstiga. Tagasiside süsteem põhineb W. M. Marstoni käitumisstiilide (DISC) mudelil. Analüüsitakse nelja käitumisstiili: D – dominantne, I – innustav, S – stabiilne, C – süstemaatiline.

Allikas: Thomas International Ltd.

tekst: Kadri Kütt