Külliki Taylor: toetun raskematel hetkedel enesedistsipliinile

 

XterraŠveits2019

Spordipsühholoog Külliki Taylori osa on mõista sportlaste siseheitlusi oma lemmikalaga tegeledes. Kuidas ta aga ise spordib ja mida sel ajal mõteb?

 

Millal jooksmine sinu ellu tuli nii, et sinna ka jääda?

Lõpetasin Eesti Spordigümnaasiumi moodsa viievõistluse erialal ja üks viiest alast oli krossijooks. Viievõistluses oli suur tähelepanu tehnilistel aladel – vehklemisel, ratsutamisel ja laskmisel. Jooks sai oluliseks alles täiskasvanueas, kui liitusin 21CC triatloniklubiga.

Kuidas jooksmine sisustab su sportlikku tegevuskava?

Kombineerin jooksmist ujumise ja rattasõiduga, nädalas jooksen kaks–kolm korda. Üks on pikk rahulik jooks, üks nii-öelda üleminekujooks, mille teen kohe basseinist väljudes pärast ujumist.

Mis mõtted ja tunded sind valdavad, kui lähed pärast ujumist ja rattasõitu jooksma, et triatlon lõpetada?

Ujumise ja rattasõidu ajal ei saa unustada, et võistlus lõppeb alles jooksuga ja peab teadma, kuidas energiavaru jaotada. Üldiselt on jooksurajale jõudmine kergendus, sest alati on võimalus, et võistlus võib pooleli jääda ratta tehniliste probleemide tõttu. Jooksma minnes annab jõudu teadmine, et finišisse jõuad kindlasti ning kogu energiavaru – kui neid veel võtta on – võib käiku lasta.

Missugust psühholoogilist nõu sa endale annad, kui kohe kuidagi ei taha vahel treenida?

Vahel võib olla raske minna trenni, eriti, kui pika päeva lõpus pole treenimiseks vajalikku energiat enam sugugi alles. Toetun raskematel hetkedel enesedistsipliinile ja rutiinitaluvusele. Need on täiesti arendatavad oskused ja head kaaslased mistahes ettevõtmistes.

Mis sinu vaimutugevust treenib?

Vaimutugevuse moodustab kooslus eri omadusest ja oskustest, mitmed neist on treenitavad, mõned on kaasasündinud. Samuti peab arvestama, et sportlase psühholoogiline ja füsioloogiline pool töötavad käsikäes. Näiteks ühe vaimutugevust toetava tegevusena olen sel sügisel treeningutel rakendanud Norra spordipsühholoogi soovitatud hingamisharjutusi.

Mis osa on olnud treeningukaaslastel sinu sportlike püüdluste teoks tegemisel?

Meie triatlonigrupiga koos treenimine on mulle oluline. Kaaslaste väikse huumori abiga on raskete treeningutega ühele poole saamine oluliselt meeldivam kui üksinda pingutades. Osa treeninguid eelistan üksinda teha, kuid näiteks ujumiskava saab tõenäolisemalt täidetud, kui sõber on seltsiks.

Keda tahad tänada, et oled praegu just nii heas kehalises ja vaimses vormis nagu oled?

Varasemad sammud seadsin sportlasest venna jälgedes. Kui ränk autoõnnetus jooksutreeningul tema sportlaskarjääri lõpetas, mõjutas see ka minu sportlikke sihte. Täna võlgnen oma vormi eest tänu Kirill Kotšegarovile ja Jüri Käenile, kellest asjatundlikumaid, nõudlikumaid ja sümpaatsemaid treenereid on raske soovida.

Mida ootad endalt sportlikus tegevuses käesoleval 2020. aastal?

Aasta kujuneb suuresti teiste toetamisele nende sportlikke eesmärkide saavutamisele, kuid kindlasti leian ka ennast võistluse stardiprotokollis. Eelistan väljakutset tõotavaid võistlusi, rasket rada või keerulisi ilmaolusid. Sellised võistlused annavad hea võimaluse panna proovile nii enda vaiujõud kui ka luude tugevus.

Intervjuu Külliki Tayloriga ilmus Jooksjas nr 6 (64).