MÄLESTAGEM: lahkus jooksutreener Endel Pärn

Endel Pärn koos oma õpilastega Kadrioru staadionil. Foto: erakogu
Endel Pärn koos oma õpilaste Kaur Kivistiku, Andi Nooda ja Liina Tšernoviga Kadrioru staadionil. Foto: erakogu

Täna lahkus 70-aastaselt meie seast Eesti üks paremaid jooksutreenereid Endel Pärn, kelle juhendamisel on Eestis tippu tõusnud mitu kesk- ja pikamaajooksjat.

Alles viimastel Eesti talvistel meistrivõistlustel võisime näha Pärna Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis autasustamisel, kus võttis vastu kuldmedali  Andi Nooda 1500 m meistritiitli võitmise puhul. Endel Pärna õpilaste hulka kuuluvad lisaks erinevates vanuseklassides mitu Eesti rekordit püstitanud keskmaajooksjale Noodale 1500 m ja 1 miili Eesti rekordi omanik Liina Tšernov kui ka takistusjooksja Kaur Kivistik. Tema juhendamisel alustas treeningutega ka Eesti 1500 m, 3000 m ja 1 miili rekordi jooksnud Tiidrek Nurme. Pärna käe all on treeninud samuti Ille Kukk, kelle nimele kuuluvad 3000 m ja 5000 m Eesti rekordid.

Endel Pärn sündis 26. aprillil 1947. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1965. aastal Tallinna 42. keskkooli ja 1970. aastal Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Sportima hakkas ta 1957. aastal Viktor Vaiksaare õpilasena. Kaks aastat hiljem alustas Pärn kesk- ja pikamaajooksutreeninguid, treenis Aleksander Tšikini ja Jaan Jürgensteini juhendamisel.

1964. aastal tuli Endel Pärn 1500 m jooksus Nõukogude Liidu ametiühingute noortemeistriks, võitis 1965. aastal 800 m jooksus Nõukogude Liidu koolinoorte meistrivõistlustel hõbeda ning võitis 1500 m jooksus Šveitsis SATUS-e krossil juunioride võistlusel ja Nõukogude Liidu-Itaalia juunioride maavõistlusel esikoha. 1966. aastal sai Endel Pärn Euroopa juunioride mängudel 3000 m distantsil 16. koha. Eesti meistrivõistlustel võitis ta 1967-1968 1500 m jooksus kulla ning 800, 5000 ja 10 000 m jooksus hõbeda, 1974. aastal maratonis pronksi. Endel Pärna isiklikud rekordid: 800 m 1.51,4, 1500 m 3.45,0, 5000 m 14.47,8, 10 000 m 30.28,0.

Aastatel 1972-75 töötas Endel Pärn Tartu rajooni ja maaülikooli spordikoolis, 1976-80 Dünamo kergejõustikukoolis ja 1980-86 kõrgemas spordimeistelikkuse koolis kergejõustikutreenerina. 1986. aastal asus Pärn elama Saaremaale, ta oli Kuressaare staadioni, staadionihoone ja -hotelli rajajaid ning 1991-1996 direktor. 1997-1999 tegutses kergejõustikuklubi Saare presidendina. 2004-2008 töötas Pärn kergejõustikuklubi Viimane Ring treenerina, alates aastast 2007 Tartu Spordiseltsi Kalev treenerina.