Liina Tšernov – Saku väle kergejõustikutäht

Saku vallas elab palju inimesi, kes oma rõõmuks jooksevad, suusatavad, rattaga sõidavad, käivad… Kuid on ka tippsportlasi, kes valitud alal Eestis parimad. Üks neist on Liina Tšernov, selleaastane 800 ja 1500 meetri jooksu Eesti meister. Ja mitte ainult – koos sisevõistlustega on Liina kokku võitnud 10 Eesti meistri tiitlit.
,
23aastane Liina Tšernov on Saku tüdruk – kogu lapsepõlve elanud koos poolteist aastat vanema venna Meelise, ema Piia ja isa Aleksandriga Ülase tänaval. Nüüd, viimased paar aastat, on kodu naaberkülas Kasemetsas. Liina läks Sakus 1995. aastal 1. klassi, põhikooli lõpetas aastal 2004. Sakus tegi ta esimesed treeningud ja hakkas hiljem spordiga põhjalikumalt tegelema. Kuid ilmselt olid tal jooksugeenid juba sündides kaasas – tema ema ja isa olid mõlemad keskmaajooksjad. Isa nimel on tänaseni kuni 23aastaste 3000 meetri jooksu Eesti rekord.
,
Liina läks algklassides koos sõbrannadega Jüri Tarto juurde sulgpallitrenni. Aga väga hästi õnnestus kõik ka kooli kehalise kasvatuse tundides. 6. klassis vahetas tütarlaps ala – hakkas õpetaja Tiiu Zirnaski juures kergejõustikku tegema. Ta oli pigem mitmevõistleja tüüpi – kõik alad meeldisid ja sobisid. Põhikool sai läbi ja Liina otsustas Audentese spordikoolis jätkata. Mitmevõistlejate rühmas kohti polnud, kuid Valter Espe kutsus ta oma sprinterite gruppi. Õpetaja Zirnaskiga oli Liina jooksnud 300 meetrit tõkkeid, see ala meeldis ja sobis talle. Espega hakkaski ta jooksma ennekõike tõkkeid – 400 meetrit. Ja siis, 12. klassis, otsustas ta veidi pikemaid distantse, 800 ja 1500 meetrit proovida. Need sobisid hästi: isiklikud rekordid tulid kohe suurepärased. Liina lõpetas gümnaasiumi ja läks Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonda, treenimavõistlema hakkas Endel Pärna juures Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis, põhialaks jäigi keskmaajooks.
,
Kehakultuuritudengi elu
,
Sportlase argipäevad on rasked: kõigepealt ülikoolis loengud, läbimängimised ja harjutamised – kehakultuuritudeng peab ju kõikvõimalikke sportmänge oskama, kõik harjutused ise läbi proovima – ja siis õhtune treening. Kuus korda nädalas, poolteist või kaks tundi korraga. Esimesel ülikooliaastal oli koolitöid kõige rohkem, siis läks kergemaks. Sageli tekkis võimalus ka kaks korda päevas treenida.
,
Igal aastal on Liinal planeerinud 2 laagrit. Tegelikult on ta jõudnud vaid ühte. Ta on olnud Ameerika Ühendriikides Arizonas ja Kislovodskis, kus Venemaa tipud harjutavad. Möödunud aastal treenis tütarlaps kuu aega koos teiste Eesti keskmaajooksjatega Keenias 2300 meetri kõrgusel Iteni külas. Alguses oli nii kõrgel olla väga raske, kuid hiljem organism harjus. Loodus oli Keenias imeline ja jooksurajad mitmekesised. Kokkuvõttes jäi neiu laagri ja harjutamistingimustega väga rahule. Inimesed olid samuti toredad – pisut uudishimulikud, kuid suhtusid valgetesse suure lugupidamisega ja pealetükkivaks ei muutunud. Ohtlikud olid aga sealsed bussilaadsed liiklusvahendid, samuti ehmatas kohalike juhtide hoolimatu ja lohakas sõidustiil.
,
Sportlase rõõmud
,
Tippsportlane peab elus paljust loobuma. Liinal on jäänud küll aega sõpradega suhelda, kuid kindlasti vähem kui eakaaslastel. See-eest on ta spordimaailmas kohanud väga toredaid inimesi. Ta armastab kinos käia, kuid liiga tihti selleks võimalust pole. Talle meeldib küpsetada ja põnevaid toite teha – siis, kui aega on.
,
Sport röövib aja, kuid sportlase elus on omad pidupäevad – võistlused. Ja muidugi võidud. Liina on kümnekordne Eesti meister. Ta on korduvalt tundnud võidujoovastust, seda erilist tunnet, mida annab oma eesmärkide saavutamine, esimeseks tulemine. Suurepärase emotsiooni toob ka võidujooks ajaga – kui näed kellal isiklikku rekordit tähistavaid numbreid, on suur kergendus ja rõõm – taas on üks eesmärk saavutatud. Sellel aastal olid tipphetkedeks Eesti meistrivõistluste võidud. Kuid meeldivad elamused andis ka universiaad Hiinas – sealt sai motivatsiooni veelgi enam treenida.
,
Kuid Liina rõhutab ka spordi tervislikku poolt – see teeb tugevaks. Noorena pidevalt treeninud inimesed julgevad ka vanematena end liigutada ja on füüsiliselt võimekamad.
,
Spordi pahupool
,
Sportlaste elu pahupoolele kuuluvad vigastused. Ka Liina pidi 2009. aasta vahele jätma – ta ravis pikalt pöida. Vigastus tekkis 2008. aasta lõpus ülekoormusest. Alguses ei pööranud tütarlaps väikestele valudele kuigi palju tähelepanu. Kuid siis läks olukord hullemaks. Liina tegi treeningute vahele ravikuure, ettevalmistus jäi lünklikuks, vigastus muutus krooniliseks. Lõpuks ravis doktor Mihkel Mardna neiu terveks, aga hooaeg oli rikutud. 2010. aasta suve lõpul lõi mõlemasse pöida kanna juurde põletik. Sellest sai Liina õnneks kiiresti üle – 2 kuuga.
,
Sportlase elu teeb raske see, et stipendiumi saamiseks tuleb saavutada tulemusi. Ja tulemusi on vaid nendel, kes võistlevad. Nii püütakse väiksematest hädadest üle olla – pole stipendiumi, pole võimalik sportida. Kuid vigastused muutuvad kroonilisteks. Liina on 2009. aastast õppinud. Nüüd pöördub ta vajadusel kohe doktor Mardna poole. Ning korra aastas külastab Spordimeditsiini Keskust ja laseb oma tervist põhjalikult kontrollida. Mis puutub organismi turgutamisse, siis arvab ta, et vitamiine ja toidulisandeid on vaja vaid väga suurte koormustega treenides ning tavapäraselt peaks organism kõik vajaliku toidust saama.
,
Mida tulevik toob
,
Liina hakkab sel õppeaastal ülikooli lõpetama. Jäänud on veel mõned ained-eksamid ja bakalaureusetöö „Treenituse ülekanne keskmaajooksja üldises ettevalmistuses”. Ants Nurmekivi juhendamisel kirjutab Liina sellest, kuidas harjutused inimestele lihasmällu jäävad.
Liina on noor ja särav, ta on meeldiv suhtleja, tal on hea haridus. Kuidas edasi? Saku väledaim neiu kinnitab, et lähiaastatel tahaks ta kindlasti tippsportlasena jätkata. Kuid edaspidi soovib proovida ka treeneriametit – tore oleks vähemalt mõnda noort inimest juhendada.
,
Liina isiklikud rekordid
800 m – 2.07.42
1000 m – 2.46.77 (Eesti kõigi aegade edetabelis kolmas tulemus)
1500 m – 4.18.65 (Eesti kõigi aegade edetabelis neljas tulemus)
,
INNA MIKLI