Magnus Kirt: aeroobne jooks suurendab töövõimet

MagnusKirt

Ajakiri Jooksja 2019. aasta suvenumbri ankeedile vastas Eesti parim meessportlane, odaviskaja Kirt, peab jooksu ettevalmistuses asendamatuks.

2005. ja 2006. aasta Eesti koolinoorte murdmaajooksu meistrivõistluste 1000 meetri jooksu protokollidest leiab sind tulemusega 3.08 keskmike seas. Kui sageli koolipoisina jooksid?

Koolitunnis oli jooks au sees. Soojenduseks saadeti meid maanteele või metsa nelja-viit kilomeetrit jooksma, seejärel mängisime korvpalli või tegelesime kergejõustikuga. Koolimajas jooksime kolm-neli korrust mööda treppe üles ja alla.

Nii kevadel kui ka sügisel osalesin maakondlikel ja vabariiklikel murdmaajooksuvõistlustel. Meie treeningud polnud ainult kergejõustiku suunitlusega. Võistlesime ka paljudel aladel, näiteks suusatamises, korvpallis ja jalgpallis.

Kas jooksutulemused rõõmustasid?

Vabariiklikel krossijooksu võistlustel konkureerisid medalite pärast need Tõrva poisid, kes võib-olla polnud enne seda teinud ühtki lõigutreeningut. Olin hilisema arenguga ja 1000 meetrit alla kolme minuti jooksin esimest korda viimasel kooliaastal. Sain Jõulumäe kiirel rajal aja 2.47.

Jooksu soosisid ka su kodukandi Tõrva maastikud. Kas praegu seal käies teed ka jooksuringi?

Sügiseti kindlasti. Seal on parajalt rasked ringid. Jooks tuleb igal alal kasuks. Ka odaviskes. Kui olen ehitanud aeroobse jooksuga hea vundamendi, siis on mul ka hea töövõime, mis aitab ettevalmistust üles ehitada ja pikka hooaega vastu pidada. Mu pikemad jooksud on kuni seitse kilomeetrit, samuti jooksen 100-200-meetrisi lõike. Suvehooajal jooksen kolm korda nädalas sprinte, üks-kaks korda nädalas teen odaga hoojooksu.

Mis on su 100 meetri rekord?

11,9, jooksin noorteklassi lõpus. Praegu olen natuke kiirem.

Mille põhjal hindad odaviskeks vajalikku jooksukiirust?

Jooksen treeningul 40 meetrist kuni 150 meetrini. 150 meetri aja põhjal saan hinnata hetkeseisu enne võistlusi.

Kui kiire võid olla hoojooksu lõpus, et suuta oda hästi lendama panna?

Viimased kolm ristsammu peavad olema kõige kiiremad. Samal ajal peab säilitama hea lõtvuse. Treener Toomas Merila rõhutas, et hoojooks ei tohi olla maksimaalse kiirusega, sest siis võid minna veidi krampi. Olen püüdnud igal aastal kiiremini joosta. Seal olen näinud arenguvaru.

Sinu tehnikat kirjeldades on välja toodud plahvatuslikku viskemomenti. Mida pead kõige olulisemaks?

Kõiki tehnilisi elemente tuleb hästi sooritada. Mul domineerivad jalad, aga mitte nii palju, et hakkaks midagi rikkuma.

Odaviskajad võtavad hoogu staadioni jooksurajal. Kui teie võistluse ajal käivad jooksud, siis kas need on seganud?

See on võistluse möödapääsmatu osa, sellest ei tohi lasta end häirida. Kui on head kohtunikud, kes näevad, et ootad jooksja järel ega pane sinu katse jaoks kella käima, siis pole probleemi. Kui aga pead alustama hoojooksu keskendumiseta, sest muidu saab katseks antud aeg otsa, siis võib see segada.

Missuguseid vastupidavusalasid oled veel harrastanud?

Kui paks lumi oli maas, siis hoidsime aeroobset vormi suusatamisega ja osalesime võistlustel. Tõrvas oli valgustatud ring, saime korralikult suusatada. Ujumine on hea lõdvestav ala. Sügiseti on ujumine plaanis kord kuni kaks nädalas. Suviti on pärast treeningut hea järves ujuda.

Kes Eesti jooksjatest on sulle oma etteastega muljet avaldanud?

Mulle meeldivad väga Kaur Kivistiku tegemised. Tean teda juba väikesest peale, kui ta Tõrva seeriavõistlustel kõvasti võitles. Ta jooksis end esimestel ringidel kinni, aga pusis edasi. Kaur jooksis eelmisel suvel pikka aega püsinud 3000 m takistusjooksu Eesti rekordi ümber. Suure hingega spordimees.

tekst: ajakiri Jooksja
foto: Marko Mumm/EKJL