Miks kasutada kindlustust?

20180424-lepitamine2

Sõltumata sellest, kui hoolikad ja ettenägelikud me oleme, ei pääse me õnnetustest ja riskidest. Me võime haigestuda või sattuda liiklusavariisse, kodu võib saada veeavariis kahjustada või hävida tulekahjus, äripartner läheb pankrotti, reisil olles varastatakse kohver vms.

Õnnetused ja riskid on elu lahutamatu koostisosa ja sellega kaasneb kulude ootamatu suurenemine või tulude kadumine. Seetõttu peame olema valmis ebameeldivate tagajärgedega toimetulemiseks. Paljudel juhtudel tuleb appi kindlustus.

Näiteks võib inimene saada õnnetuses viga, tööl ei ole võimalik käia, kuid eluaseme ja ravi eest on vaja maksta. Sel juhul aitab õnnetusjuhtumikindlustus katta ootamatu õnnetusega kaasnevaid väljaminekuid.

Kindlustuse olemus

Kindlustuse eesmärk on ära hoida kindlustusvõtja või tema lähedaste majandusliku olukorra halvenemist ja maandada riske ootamatute sündmuste korral. Kindlustus ei hoia õnnetust ära, vaid pakub rahalist kaitset eelnenud olukorra taastamiseks. Ühtlasi pakub kindlustus erinevaid pensioniks kogumise lahendusi.

Kindlustusjuhtum on äkiline ja ettenägematu sündmus, mille toimumisel peab kindlustusandja maksma hüvitist. Näiteks liikluskindlustusega hüvitatakse liiklusõnnetuses kannatanule tekitatud kahju ja kodukindlustusega hüvitatakse majaomanikule tugeva tormiga purunenud katuse parandus. Kui aga maja katus on aastatega läbi roostetanud ja hakkab vett läbi laskma, siis see ei ole kindlustusjuhtum, sest selline tagajärg peaks olema hoolsale majaomanikule ettenähtav.

Kindlustus ei kata üldjuhul kõiki riske, vaid mõõdetavaid riske. See tähendab, et õnnetusjuhtumi tõenäosus ja selle eeldatav maksumus peavad olema määratletavad. Vastasel juhul ei ole võimalik kindlustusandjal seotud riski ja kindlustusmakset välja arvutada.

Millest sõltub kindlustusmakse?

Kindlustuskaitse saamiseks peab klient tasuma kindlustusandjale kindlustusmakse. Viimane sõltub paljudest asjaoludest, ennekõike kindlustuskaitse ulatusest ja kahjustatistikast, kuid ka näiteks konkurentsiolukorrast turul. Alati tasub esimese sammuna kindlaks määrata, milliste riskide suhtes kindlustuskaitset soovitakse ja alles seejärel võtta kindlustuspakkumine.

Kuna kindlustusandjaid on turul palju ja hinnakujundus on kõikidel erinev, tasub parima pakkumise saamiseks varuda rohkem aega ja võtta pakkumised mitmelt kindlustusandjalt ning alles siis langetada otsus kindlustusandja osas. Tasub silmas pidada, et kindlustusteenus on samasugune teenus nagu kõik teisedki ja soodne hind võib olla tingitud teenuse tingimuste arvelt.

Kõige levinumate vabatahtlike kindlustusteenuste, nagu näiteks kodukindlustus, sõidukikindlustus ja reisikindlustus, tarbeks on kindlustusandjad ühiselt välja töötanud ka teenuse head tavad, millega saab tutvuda Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehel: www.eksl.ee

Kuidas sõlmida kindlustuslepingut?

Inimesed erinevad, samamoodi erinevad ka nende vajadused ja seotud riskid. Need tulenevad inimese vanusest, hobidest, varalisest olukorrast, perekonnaseisust ja paljudest muudest asjaoludest.

  • Enne kindlustamist hinda võimalikke ohuallikaid ehk riske. Jälgi, kas need on seotud õnnetuse või haigusega, võimaliku kahju tekitamisega teistele, vara rikkumise või hävimisega või sissetulekute kaotusega õnnetuse, haiguse või surma korral.
  • Hinda riskide juhtumise võimalikkust ning sellega kaasnevat rahalist mõju. Näiteks, mis saab siis, kui pere ainus auto varastatakse või kodu ja sisustus saavad tulekahjus kannatada? Esitage need küsimused endale, konsulteerige kindlustusandja või sõltumatu kindlustusmaakleriga. Kindlustusandja ja kindlustusmaakler on kohustatud klienti kindlustustingimuste osas nõustama..
  • Kaitse peab olema mõistlik, sest ülekindlustuse eest tuleb tasuda rohkem raha ning alakindlustus ei kata tekkinud kahjusid. Arusaadavalt on inimestel kindlustuslepingut sõlmides soov maksta võimalikult väikest kindlustusmakset, kuid kindlustus ei erine teistest teenustest – odavaim teenus ei pruugi alati olla kõige parem. Kindlustuse puhul tähendab see, et sinule olulised riskid võivad katmata jääda. Seega on oluline veenduda, et leping katab kõiki sinule olulisi riske.
  • Kindlustuslepingu sõlmimisele on ka alternatiive. Võid ka otsustada kindlustuslepingut üldse mitte sõlmida, kui oled piisavalt rikas või sinule kuuluva vara väärtus on kindlustamiseks väike ja riskide realiseerumine ei ole sinu jaoks probleem (näiteks pikaajaline töövõimetus, sõiduki hävinemine vms). Riski on võimalik ka vähendada või hoopis kaotada, loobudes näiteks riskantsest hobist või müües varaste jaoks atraktiivse või hävimistundliku vara lihtsalt maha. Riski vähendamiseks on palju võimalusi: tervislikud eluviisid, valveseadmed, vana elektrisüsteemi ja torude väljavahetamine jne.

ENIM LEVINUD KINDLUSTUSTEENUSED:

Liikluskindlustus
Kindlustatakse sõiduki valdaja vastutust tema sõidukiga tekitatud kahju eest ehk kindlustusandja hüvitab kahju põhjustaja asemel kannatanule sõidukiga tekitatud kahju. Lepingu tingimused tulenevad enamjaolt liikluskindlustuse seadusest.

Sõidukikindlustus (kasko)
Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse auto, muu mootorsõiduki või haagise kahjustumisest või hävinemisest tulenev kahju.

Kodukindlustus
Kindlustatakse eluruume, eluruumide juurde kuuluvaid ehitisi ja kodust vara.

Ettevõttekindlustus

Kindlustatakse hooneid ja muud ettevõtluses kasutatavat vara, samuti äritegevuse katkemist ja majandustegevusest tulenevat vastutust kolmandate osapoolte ees.

Reisikindlustus
Ootamatu ja vältimatu ravikulu kindlustus välisreisi ajal. Kindlustatakse inimese tervis, et hüvitada välismaal ilmneva tervisekahjustuse või tekkiva kehavigastuse ravikulu. Lisaks võib kindlustada reisil kaasas olevaid asju ehk pagasit, samuti reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kulusid ehk reisitõrget.

Õnnetusjuhtumi-kindlustus
Aitab katta ootamatu õnnetusega kaasnevaid väljaminekuid, mis on seotud ajutise vigastuse, töövõimetuse, püsiva puude või halvimal juhul surmaga. Tavapäraselt näiteks venitused, põrutused, luumurrud, põletused, aga ka koera- ja ussihammustused.

Elukindlustus
Kaitseb inimese elu ja tervisega seotud riskide vastu ja pakub võimalust säästa raha pensioniks, aitab kaitsta peret rahaliste raskuste eest kindlustatu tõsise õnnetuse, raske haiguse, töövõime kaotuse või surma korral.

Kindlustuse teemal võib lugeda veel Junior Achievement Eesti „Majandusõpikut gümnaasiumile“, mille valmimisele aitas kaasa kindlustusseltside liit.

tekst: Mart Jesse, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees