Millest sa tehtud oled?

Mida suurem on lihasprotsent, seda aktiivsem ainevahetus. Samas võib mõni väga sale ja habras inaktiivne inimene koosneda peamiselt luudest ja rasvast. Kui sageli jälgite teie oma keha koostist?

Kuigi inimese väline keha kuju esialgu jääda muutumatuks, hakkab lihaste osakaal orineteeruvalt pärast 30. eluaastat vähenema, kui inimene regulaarselt trenni ei tee. Nii võib ainevahetus aeglustuda ja inimene sarnase menüüga “ootamatult” kosuda. Siinkohal oleks nutikas skeletilihaste osakaalu suurendada, sest see kiirendab ainevahetust ja hoiab sind elujõulisena. Sisuliselt tagab kiirem ainevahetus ka selle, et saad rohkem süüa, ilma et see su välist vormi mõjutaks. Oluline on aga meeles pidada, et see, mis sobib su sõbrale, ei pruugi sobida sulle. Nii palju kui on maailmas inimesi, on ka arvamusi. Erinevad treenerid ja koolkonnad on mõnes küsimuses vastandlikel seisukohtadel. Kuid selles osas ollakse üldjuhul üksmeelel, et keha koostis on väga oluline tervisenäitaja ja liiga suur rasvaprotsent on risk südameveresoonkonnale.

Mis tähtsust on kehakaalul?

Paljud mõtlevad oma kehakaalule, väiksem hulk inimesi hoiab ka oma keha koostisel silma peal. Millest me siis tehtud oleme?Tõepoolest, koosneme suures osas veest. Aga veel?Tähetolmust? Universumis on aineid, mille üks teelusikatäis kaalub tonne, on ka suuri õhulisi nähtusi, mis ei kaalu peaaegu mitte midagi. Miks siis inimest huvitab nii väga kaalunumber? Näib, et kesksel kohal on soov oma välist vormi ja kuju muuta. Kumb on olulisem, kas kaaluda näiteks mingi x-number või näha välja sportlik, vormis, atraktiivne? Keha koostis on ju palju olulisem märksõna. Selle puhul vaadeldakse keha lihase- ning rasvaprotsenti ning nende omavaehlist suhet. Oluline on ka luutiheduse näitaja. Luutihedusest ei räägita peaaegu üldse, samas kui pikemas perspektiivis on oluline ka luude seisukord. Luudele meeldivad põrked, näiteks jooksmine mõjub luutihedusele hästi. Väga oluline on ka toitumine. Korraks võiks üldse unustada kehakaalu teema. Ja kui on soov oma välist disainida või muuta, siis peaks hoopis keskenduma esmalt keha koostise teemale.

Säilita kriitiline meel!

On olemas hulgaliselt tabeleid, kus näed oma eale keskmiselt sobivat rasvaprotsenti, kuid suhtu neissegi kui lihtsalt keskmistesse väärtustesse. Kui oled nn keskmisest erinev, ei pruugi see kõik sinu puhul kehtida. Tasub meeles pidada, et statistilist “keskmist inimest” pole tegelikult olemas. Ka meetod, kuidas oma rasvaprotsenti kindlaks teed, on väga oluline ja enamike suhtes võiks olla mõõdukalt skeptiline. Päris head infot annab näiteks DEXA meetod, mis analüüsib samal ajal rasvaprotsendi ja keha koostisega ka luutihedust. Meetodi valikul soovitaks nõu küsida spetsialistilt, sest vale meetodi abil võid saada eksitava info. On olemas aparaadid, milles tekkivad tulemused valemipõhiselt, st masin võtab arvesse su vanuse, kaalu ja lisab automaatselt rasvaprotsenti juurde iga eluaasta ning kehakilogrammi tõttu. Sellise masinaga saab massiivsete lihastega kulturist , kelle keha on sisuliselt väga kuiv ja ja rasvaprotsent olematu, tulemuseks, et tal on kehas liiga suur rasva osakaal. Põhjuseks kaal, sest lihased kaaluvad palju ja masin tõlgendab suure kehakaalu rasvast lähtuvaks. Sel juhul polegi sisuliselt mingit mõõtmist toimunud, sest tulemus saadakse ainult matemaatiliste valemite kasutamise teel.

Artikkel on ilmunud ajakirjas JOOKSJA Detsember 2014.

Tekst: Regina Herodes, spordi- ja liikumisteaduste magister
Foto: Scanpix