Õnnetusjuhtumikindlustus sportlastele

Kui tegeled spordiga ja oled muidu liikuva eluviisiga, siis on mõistlik teha õnnetusjuhtumikindlustus. Lisaks sportimisel tekkinud vigastustele tuleb ootamatusi ette ka igapäevaelus. Õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta ootamatu õnnetusega kaasnevaid väljaminekuid, mis on seotud ajutise vigastuse või töövõimetuse, püsiva puude või halvimal juhul surmaga.

Õnnetusjuhtumikindlustus on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele, nii harrastussportlastele kui profisportlastele. Kindlustusseltsidel on aga erinevad tingimused professionaalsetele sportlastele ja tervisesportlastele.

Mis tingimustel tehakse sportlastega õnnetusjuhtumikindlustust?

SF-ec7438c688e2357f61f1be1b220ba404

Kindlustusseltsile tuleb teada anda, kas tegeled spordiga harrastaja tasemel või professionaalina. Üldiselt seltsid ka hindavad, kas tegu on rahuliku või ekstreemse spordialaga. Sportlase tasemest, spordialast ja treenimise sagedusest sõltub kindlustuse hind.

Sportlase kindlustamisel mängivad veel rolli inimese vanus, kogemus, väljaõpe ja kvalifikatsioon, tervislik seisund, varustuse tüüp, varasemad õnnetusjuhtumid, harrastusega seotud plaanid ning sellega tegelemise piirkond.

“Kindlustusseltsi jaoks on harrastusspordi ja võistlusspordi vahe, kas osaled liigavõistlustel, esindad professionaalset klubi ja oled profisportlane või tegeled regulaarselt mõne oma lemmikspordialaga ja see ei ole Su igapäevatöö. Kui osaled näiteks pühapäevajooksjana jooksumaratonidel, siis liigitame selle harrastusspordiks. Tulenevalt harrastatava spordialaga kaasnevast riskist tuleb lepingut sõlmides valida spordi kaitse,” ütles If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kairit Liig.

Paljudes kindlustusseltsides tehakse kindlustuspoliisile märge võistlusspordiga tegelemise kohta. Sportlastele vormistatakse lisakaitse, mis kehtib ka treeningute ajal. Kui inimene tegeleb harrastussportlase tasemel suusatamisega ja osaleb ka rahvamaratonidel, siis üldjuhul selle kohta ei lisata märget poliisile. Samas mõned kindlustusseltsid märgivad ka rahvaspordivõistlustel osalemise poliisile. Lepingut sõlmides tuleb tingimusi kindlasti täpsustada.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turundusjuhi Jaanika Reinmanni sõnul on noorematel harrastajatel üldiselt väiksem kogemus ja nad võtavad suuremaid riske, mistõttu juhtub ka õnnetusi rohkem. “Tervislik seisund muudab samuti teatud hobid oluliselt riskantsemaks. Näiteks astma või kõrge vererõhu korral on sukeldumine ja mägironimine seotud oluliselt suurema riskiga, kuna hobi iseenesest võib põhjustada haiguse ägenemise ja ka arstiabi kättesaadavus ja kiirus võivad olla raskendatud,” ütles Reinmann.

Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul on spordialasid, mille puhul kindlustuskaitset ei pakuta, näiteks õhusport, vabavõitlus (MMA) ja poks. “Kui harrastate traumaderohkeid ja suure riskiga spordialasid, näiteks mägironimine, sukeldumine koobastesse või jää alla, aga ka motosport või avamerepurjetamine, siis kindlustust sõlmides lähenetakse väga individuaalselt ja küsitakse täiendavat infot sportimise kohta,” ütles Gilden.

Kui inimene teeb ekstreemsporti, tal on ohtlik amet või hobid, siis tehakse õnnetusjuhtumikindlustus erikokkuleppel. Tavaline kindlustuskaitse välistab teatud ohtlikud tegevused ja professionaalsel tasemel sportimise. Kui nendest kindlustusseltsi ei teavitata, siis hüvitist ei maksta või makstakse vähem.

Õnnetusjuhtumikindlustus profisportlastele

„Kui harrastussportlane teeb tervisesporti ja osaleb rahvaspordivõistlustel, siis professionaalse sportlase amet ongi sportlane ja ta saab oma tegevuse eest tasu,“ ütles Gjensidige Kindlustuse tootejuht Armen Kasparov.

Profisportlaste õnnetusjuhtumikindlustus tehakse tavaliselt erikokkuleppel. Kindlustuskaitse pakkumine profisportlastele võib oleneda võistlusklassist, varustusetüübist, aga ka millistel võistlustel osaletakse ja milline on olnud sportlase tervislik seisund enne kindlustuse sõlmimist. Näiteks erineb kindlustuskaitsete pakkumine jalgpalli madalamas liigas mängivatele sportlastele ja Eesti koondises mängijale.

Kasparovi hinnangul on Eestis tihtipeale harrastus- ja profispordi vahele väga raske selget piiri tõmmata, kuna pole väga palju professionaalseid sportlaseid, kes suudaksid end ja oma peret spordi tegemisega ära elatada. “Teame, et suur osa näiteks jalgpalli Premium liiga mängijatest teevad ka tavatööd sportimise kõrvalt, kuid sellised sportlased tuleb arvestada ka professionaalsete sportlaste hulka, kuna nad siiski võistlevad kõrgeimal tasemel, millega võivad kaasneda suuremad vigastused,” ütles Kasparov.

Millisel juhul makstakse õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitist?

Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitist makstakse ettenägematu, ettearvamatu ja kindlustatu tahtest sõltumatu õnnetuse puhul.

ERGO riskijuhi Annika Mällo kogemus näitab, et õnnetusi juhtub ühtmoodi nii harrastajate kui ka profisportlastega. “Harrastussportlaste traumad on sageli põhjustatud vähestest teadmistest, kuidas ohutumalt treenida. Näiteks suurtel spordiüritustel võib trauma põhjustajaks olla ka hoopis kaasvõistleja, kes õnnetult kukkudes sulle ootamatult ette jääb.“

2016.aasta SEB elukindlustuse kahjukäsitluse statistika näitab, et kõikidest ajutise töövõimetusega lõppenud õnnetusjuhtumitest on 20 protsenti sporditraumasid. Neist kolmandik on seotud pallimängudega. Igapäevaselt registreeritakse kahjujuhtumeid seoses jalgpalli, korvpalli, võrkpalli, motokrossi ja rattasõidu harrastamisel.

Kindlasti ei tohiks alahinnata ka tavahobide riskantsust, näiteks rulluisutamist ja rattasõitu, sest paraku ka nende spordialade harrastamisel juhtub õnnetusi. Enamus kindlustatuid on siiski harrastussportlased ja sagedasemad spordiga seotud traumad on liigesetraumad – põlvemeniski vigastused, liigesesidemete rebendid, hüppeliigesevigastused. Näiteks korvpalli või jalgpallimängu käigus tuleb ette rüselemist ja kukkumist, mille tagajärjel tekivad luumurrud, nihestused, muljumised ja põrutused.

“Salva Kindlustuse statistikale toetudes on sportimisel saadud vigastused esinemissageduselt olmeõnnetuste järel teisel kohal, seega väga sagedased. Spordialadest enim vigastusi tekib erinevate pallimängude, rattaspordi ja igapäevase metsa-linnajooksu harrastamisel,” ütles Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Evelin Loitmaa.

If Kindlustus maksab kõige sagedamini kindlustushüvitisi väikeste ja lühiaegsete traumade eest, näiteks jooksjate puhul venitused, põrutused ja mõrad. Need on traumad, mille kestvusaeg on valdavalt pikem kui seitse päeva, aga nende tõttu ei pruugi olla vajadust võtta töövõimetuslehte.

Õnnetusjuhtumikindlustus lastele

Õnnetusjuhtumikindlustus on vajalik ka spordiga tegelevatele lastele, sest see pakub kaitset traumade korral. Lapsed vigastavad end sageli kehalise kasvatuse tunnis. Viga saanud rüblik võib vajada kiireks paranemiseks tasulist arstiabi või taastusravi.

Kõige tavapärasem hüvitisviis laste puhul on valuraha hüvitis, mida makstakse kergemate vigastuste puhul nagu põrutused, nihestused jms.

Kui laps satub õnnetuse tagajärjel haiglasse, hüvitab ravikulud Haigekassa. Kindlustus katab paranemiseks vaja mineva tasulise arstiabi või taastusravi kulud.

Sõltuvalt kindlustusseltsist, saab lastele teha õnnetusjuhtumikindlustust alates esimesest või teisest eluaastast.

Õnnetusjuhtumikindlustuse hinda mõjutab lapse hobide ning spordiala valik ning kindlustussumma suurus. Kui laps tegeleb ekstreemspordi või võistlusspordiga, saab teha kindlustuse erikokkuleppel. Kindlustusseltsi tuleb sellest kindlasti teavitada.

“Compensa Elukindlustuse lepingud on ka väga paindlikud – õnnetusjuhtumikindlustuse lepingus saab vastavalt vajadusele muuta nii kindlustatud isikuid kui ka kindlustuskaitsete kestvust või suurust. Kui lepingut enam vaja ei ole, saab selle igal hetkel lõpetada,“ ütles Compensa Elukindlustuse müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom.

Kindlustusseltsid on loonud erinevaid pere- ja spordisõbralikke pakette. „PZU Kindlustusel on näiteks õnnetusjuhtumikindlustus, kus vanemate kindlustuse korral saavad automaatse kaitse ka pere ühe- kuni kolmeaastased lapsed. Kui sõlmida õnnetusjuhtumikindlustus aga alaealisele lapsele, katab see ka tema harrastus- või võistlussporditegevused,“ ütles PZU Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kristo Õunapuu.

Mida tähele panna õnnetusjuhtumikindlustust tehes?

Tavapärane õnnetusjuhtumikindlustus sisaldab erinevaid hüvitisi:

Valuraha – ühekordse hüvitise suurus sõltub ajutise vigastuse iseloomust.

Päevaraha on lepingus kokkulepitud summa iga töövõimetuslehel viibitud päeva eest.

Ravikulude hüvitis aitab tasuda õnnetuse järgsed ravikulud, näiteks taastusravi või hambavigastuste ravi, mida Haigekassa ei hüvita.

Püsiva puude hüvitis – ühekordse hüvitise suurus sõltub õnnetuse tagajärjel tekkinud püsiva tervisehäire raskusastmest.

Surmajuhtumihüvitis – pärijale või kindlustuslepingus märgitud inimesele makstakse välja lepingus kokkulepitud summa.

Lisaks on võimalik juurde valida erinevaid kindlustuskaitseid.

Sobiva kindlustuskaitsete kombinatsiooni ja kindlustussummad saad endale ise valida vastavalt vajadustele ja võimalustele.

Kui palju maksab tavaline õnnetusjuhtumikindlustus?

Õnnetusjuhtumikindlustuse hind sõltub eelkõige valitud kindlustussummade suurusest, kindlustuse ajalisest kehtivusest, kindlustatu ametist, hobidest ja sportimisharjumustest. Mõnel juhul võib ka vanus mõjutada õnnetusjuhtumikindlustuse hinda.

Üldiselt terviseriske õnnetusjuhtumikindlustuses arvesse ei võeta.

Kindlustussumma on mõistlik valida lähtuvalt enda kohustustest, kui palju on Sul ülalpeetavaid või laene. Kuumakse sõltub valitud kindlustussumma suurusest.

Näidispakkumine 25 – 30-aastasele inimesele

Kui inimesel ei ole riskantset ametit või hobisid, ta ei tegele võistlusspordiga ning valib kolm kindlustuse kaitset:

  • kindlustussumma surmajuhtumi korral 20 000 eurot
  • kindlustussumma püsiva puude korral 40 000 eurot
  • päevaraha, valuraha või ravikulude hüvitis

Sellistel tingimustel on õnnetusjuhtumikindlustuse keskmine kuutasu 8 -10 eurot.

Üldjuhul sõlmitakse õnnetusjuhtumikindlustus üheks aastaks, mida on võimalik pikendada järgmiseks perioodiks.

Tekst: Kati Varblane/Eesti Kindlustusseltside Liidu kommunikatsioonijuht
Foto: Andres Raudjalg/sportfoto.com