Pikamaajooksu probleemid algavad noorte vähesest liikumisest

Vjatšeslav Košelev  (631) suudab vaatamata 45-aastasele vanusele tulemuste poolest noortele vastu seista. Foto: EKJL 
26. septembril toimus Nõmme spordikeskuses kestvusjooksu ümarlaud. Arutelu all olevad teemad olid tinglikult jaotatud nelja alamteemasse: noored, tipud, kogemused ja infovahetus. Tõstatunud tähelepanekud, rasvaselt konkreetsed tegevused, millega üritame edasi minna või mis juba toimivad:
Noored
Peamiseks probleemiks on noorte aina väiksem kehaline aktiivsus ja liikumine, mis ühelt poolt jätab jälje kogu edasisele elukvaliteedile ja teiselt poolt ahendab tippspordile kõlbulike noorte ringi. Kriitiline iga on 12-16 eluaastat.
Noorte enamaks kaasahaaramiseks spordiga ja kergejõustikuga tegelemiseks:
a) Kehalise kasvatuse õpetajate harimine ja suunamine, leidmaks perspektiivikaid lapsi – kus ja kuidas seda teha, vajab veel arutamist, parim ilmselt maakondlikud või üle-eestilised õpetajate kokkusaamised/seminarid.
b) Praegused/endised jooksjad ja jooksuinimesed: näidistunnid koolides, alustada võiks omast koolist. Nn. „tagasi kooli“ projekt.
c) Noorte treenerite põud. Ülikoolist tuleb piisavalt, kuid neil puudub edasine väljund-töökohad. Kitsaskohad rahastuses ja klubisüsteemis üldiselt-see teema vajab riiklikku sekkumist.
Tipud
Peamiseks probleemiks meie praeguste ja potentsiaalsete koondislaste materiaalne toetamine ja varustamine hädavajalikuga toetamaks nende sportlikku arengut. Tinglikult 50 „tippu“, kellest pooled on koondise kandidaadid ja pooled EMV medalitasemel tegijad. Toetust vajaks eeskätt koondislaste ja kandidaatide ring + perspektiivikamad noored.
a) EKJLi toetuseväliste, aga perspektiivikate jooksjate kaardistus ja mingi toetuse (näiteks üks treeninglaager) taotlemine EKJLi vahenditest.
b) Olukorda leevendaks väikese stipendiumi taastamine Eesti meistritele (rakendati mõned aastad, kuid  masu alates projekt seiskus vahendite puudumisel) – puudutab kogu kergejõustikku  ja momendil  ootel.
c) Füsio-massažiteenused laagris. Osaliselt toimib, kuid rohkem treenerite-sportlaste enda initsiatiivil. Vajaks rohkem süsteemset abi ja organiseerimist. Kuna peamiselt on tekkinud kaks põhilist laagris käimise kohta, siis peaks olema teostatav.
d) Loodud ja tegutseb Sporditraumatoloogia Keskus (Tartus), kus saab kiiret abi traumade korral. Info treeneritele ja sportlastele. 
e) Sportlastel ja treeneritel tuleks teha plaanid pikema aja peale ette, vähemalt aasta perspektiivis (laagrid, olulisemad võistlemised). See kergendaks ka eelmainitud abistavaid tegevusi.
f) Kindlasti tuleks leida (senisest enam) lisaks EKJLi väliseid toetamise vahendeid (sportlase koduklubi; erasektor-endised jooksjad; luua lisaks mõni tiim, kellele on kergem toetust hankida  jne.)
Kogemused 
Kuidas kasutada paremini ära meie enda ja muu maailma kogemusi?
a) Ants Nurmekivi kasutamine kui treenerite nõuandja (e-maili suhtlus ja nõuküsimine).
b) suusasprindi peatreeneri Christoph Schmidi loeng /kokkusaamine jooksutreeneritega. 
c) Ärgitada ja kaasata senisest rohkem meie endisi tippe teadmiste/kogemuste jagamisse.
d) osalemine võimalikult palju kestvusjooksualastel välisseminaridel. Järgmine novembris Inglismaal, kuhu meilt läheb kaks inimest, kes hiljem edastavad saadud infot teistele.
Infovahetus
a) Paremini peaks toimima sportlaste-treenerite tagasiside (eeskätt laagri- ja võistlusplaanid, haigused-vigastused) alarühma juhile. 
b) Püüdleme selle poole, et kogu EKJLi ja alarühma info jõuaks võimalikult operatiivselt ja varakult sportlaste-treeneriteni.
Jätkame teemade arutamist Jõulumäel 22.-24. novembril toimuval hooajalõpu kogunemisel.
TOOMAS TARM,
EKJL kestvusalade alarühma juht