Raili Rüütel võitis Eesti kõigi aegade teise tulemusega 24 tunni jooksu

Raili Rüütel Iisaku staadionil jooksmas. Foto: Aleksander Komšin
Raili Rüütel Iisaku staadionil jooksmas. Foto: Aleksander Komšin

21.-22. juulil Iisakul 3. Ida-Virumaa staadionimaratoni raames toimunud Eesti esimese 24 tunni jooksu võitsid tallinlane Aivar Luud ja Raili Rüütel Kuressaarest. Naiste võitja Raili Rüütel uuendas isiklikku rekordit rohkem kui 40 kilomeetriga ning jooksis välja Eesti kõigi aegade teise tulemuse, läbides ööpäevaga 167,455 kilomeetrit.

Palju ei jäänud Rüütlil puudu ka Heleen Vennikase nimele kuuluvast Eesti tipptulemusest, milleks on 2013. aastal joostud 170,493 km. Raili Rüütel hakkas 24 tunni jooksuks valmistuma aasta tagasi ja oli üks esimesi registreerijaid sellele üritusele. “Viimased kaks nädalat pidin trennis kinni hoidma põhimõttest, et ei jookseks kilomeetreid kiiremini kui 6.45 tempos. Kõigil on alguses hea tunne ja tahad kiiresti joosta. Mida aeglasemalt alustad, seda kindlam on, et suudad lõpuni kesta. Poole maa peal peab olema jalgades tunne nagu oleksid äsja alustanud,” rääkis Rüütel ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele.

Just aeglane algus talle võidu ja nii hea tulemuse tagaski. Naiste liidriks tõusmisest sai Rüütel teada alles öösel, siis kui korraldajad sellest kuulutasid. Rüütel ise arvab, et Eesti tippmark jäi riietumise taha. Kui tavaliselt kulub riietumiseks kõige rohkem viis minutit, kui sedagi, siis ultrajooksudel läheb riietumisele oma pool tundi. Rüütel vahetas Iisakus riideid kaks korda, enne ööd ja hommikul. Riideid peab vahetama, sest higisena hakkavad need hõõruma ja muutuvad raskeks.

“Iisakus tuli endale sisendada, et ei mõtleks kogu aeg 400-meetrise ringi peale. Ringe ei tohi lugeda. Lihtsalt jooksed ja naudid seltskonda,” sõnas Rüütel. Iga kuue ringi järel tegi ta joogipausi. Öösel harvem. Põhiliseks saarlase toiduks ultrajooksul oli arbuus. Kuigi Rüütel ei ole suur kohvisõber jõi ta 24 tunni jooksul ära neli topsi kohvi. “Inimene on harjunud kell 23 magama minema. Südaöösel jõin esimese piimaga kohvi ja viimase kell kaks päeval. Võib öelda, et jõin ära oma nelja päeva kohvi vajaduse. Kohvi hoidis ärkvel ja virgutas mind,” ütles Rüütel. Coca-colat pidas ta rohkem niiöelda saäraküünlaks, mille toime ei kesta.

Eesmärki Eesti rekordit joosta Raili Rüütel Iisakus ei seadnud. “Olen õnnelik, kui suudan hästi lõpetada. Ühtegi asja ei tohi teha nii, et järgmisel päeval tahaksid uuesti. Minu eesmärk on joosta 24 tunniga ära 211 kilomeetrit, kuid selleks peab veel trenni tegema,” avaldas Rüütel oma saladuse. “Eesti naised peavad ka suutma üle 200 kilomeetri joosta, ei tohi meestele alla jääda,” ei jäta saarlanna jonni.

Iisakust Kuressaarde autoga sõites tegi ta iga 100 kilomeetri järel kahetunnise magamispausi. Kuigi ahvatlus oli Kuivastus praami pealt maha tulles ühe jutiga Kuressarde välja sõita, otsustas ta ka ikkagi veel ühe peatuse teha.

Raili Rüütlil on varasemast üks 24 tunni jooksu kogemus olemas, eelmisel aastal võistles ta Torinos MMil. Tänavu 22.-23. oktoobril toimuvad Pranstusmaal Albis 24 tunni jooksu Euroopa meistrivõistlused. Raili Rüütel arvati sinna Eesti koondise koosseisu juba enne Iisaku staadionimaratoni. Tallinna maratoni ja nädal hiljem Saaremaal toimuva esimese Ultima Thule maratoni teeb Rüütel enne eelsoojenduseks enne EMi kaasa. Trennis on Rüütli jooksude pikkuseks kuni 70 kilomeetrised otsad. Talle meeldib Kuressaarest Karujärvele joosta.

24 tunni jooksu Eesti rekordiomanik Heleen Vennikas kiitis Raili Rüütli saavutust. “Ta tegi väga tubli jooksu. Loodan, et Prantsusmaal saab see 170 km ikka ületatud, juba ammu oleks aeg,” ütles Vennikas.

Palju ei jäänud tal puudu ka Heleen Vennikase tipptulemusest, milleks on 2013. aastal joostud 170,493 km. Eesti rekordiomanik Heleen Vennikas kiitis Raili Rüütli saavutust. “Ta tegi väga tubli jooksu. Loodan, et Prantsusmaal saab see 170 km ikka ületatud, juba ammu oleks aeg,” ütles Vennikas. 22.-23. oktoobril toimuvad Pranstusmaal Albis 24 tunni jooksu Euroopa meistrivõistlused. Raili Rüütel arvati Eesti koondise koosseisu juba enne Iisaku staadionimaratoni.

Naistest Iisakus teisena lõpetanud Ulvi Lond Tartust tõusis Eesti edetabelis tulemusega 161,444 km neljandaks. Kaks Ida-Virumaa juurtega naist said jagu 150 kilomeetri piirist: Tartus elav Karmen Lepp oli tulemusega 153,329 km kolmas ja Võrus elav Kaidi Salujõe 150,255 km neljas, Eesti edetabelisse maandusid nad vastavalt neljandale ja viiendale positsioonile. Edetabelis kuuendaks tõusis pealinlane Marika Roopärg, kes läbis ööpäevaga 145,858 km.

Aivar Luud ületas neljandat korda 24 tunni jooksu meeste unelmate piiri, 200 kilomeetrit, püstitades isiklikuks rekordiks 206,383 kilomeetrit ja ta oli ka 19 osalejast ainus, kes läbis ööpäevaga üle viiesaja korra 400meetrist staadioniringi – ta jõudis staadionile ringi peale teha ligi 516 korda. Rohkem kilomeetreid kui naiste võitja suutsid läbida veel kaks meest. Tallinnale kaksikvõidu kindlustanud Mart Maasikrand püstitas isiklikuks rekordiks 191,166 km, uuendades eelmist rekordit 498 meetriga. Eesti edetabelis on Luud ja Maasikrand endiselt kõrvuti 8. ja 9. kohal. Kolmanda koha viis Viljandisse Jüri Siht, kes kümnenda eestlasena ületas 180 kilomeetri piiri, saades lõpptulemuseks 186,182 km.

Eestis ei ole varem 24 tunni jooksu korraldatud. Küll aga viib Estonian Ultarunners Team Heleen Vennikase juhtimisel juunis Laulasmaal läbi 32-tunnist ultrajooksu Laulasmaa Ultra ja 31. detsembril algavat 12 tunni jooksu Viimase Öö Unistus.

Staadionimaratoni raames peetud maratonid võitsid German Terehhov, Priit Valk ja Igor Ignatenko, naistest viis kaks esikohta Venemaale Tatiana Sviridova, öömaratoni võitis Viia Kaldam. Poolmaratonide kiireimad olid Lauri Antalainen, Andrei Škubel ja Madis Mets ning Revetta Reiljan, Eike Mällo ja Maria Bedrit. Veerandmaratoni suurima karika viisid koju Dmitri Aristov ja Katrin Selin.

Lisaks toimusid ka laste- ja noortejooksud. Kokku osales võistlusel üle saja jooksja Eestist, Lätist, Soomest, Venemaalt ja Valgevenest.

24 tunni jooksu tulemused