SEB Tallinna Maratoni küsitav raja pikkus – palju kära ei millestki?

Klubi Täppsportlased jooksja Franko Reinholdi käe peal olnud spordikell näitas Tallinnas poolmaratoni pikkuseks 21,3 km
Klubi Täppsportlased jooksja Franko Reinholdi käe peal olnud spordikell näitas Tallinnas poolmaratoni pikkuseks 21,38 km

Jooksuringkondades läks pärast SEB Tallinna Maratoni aruteluks teemal – kas jooksurada on ikka õigesti mõõdetud ja vastab täpselt ettenähtud pikkusele? Enamik jooksjaid, kes kasutasid GPSiga varustatud spordikellasid, said nii poolmaratonil kui ka maratonil trassi pikkuseks mõnisada meetrit rohkem.

Maratonijooksus Eesti meistritiitli võitnud Heinar Vaine ilma üle kontrollimiseta nii julgelt viga ei välistaks. „Arusaadav, et jooksjatel pole geodeediga samaväärsed seadmed. Mis äratab kahtlust on see, et viga oli liiga suur. Kui need seadmed nii ebatäpsed oleksid, siis näitaks mõni seade ka võib-olla lühematki distantsi aga seekord mitte,“ ütles Vaine.

Varasemalt on ta GPSi kasutades maratonide pikkusteks saanud 42,22 km; 42,27 km; 42,33 km; 42,44 km (Tallinna Maraton 2015). Tänavu näitas Vaine spordikell Tallinnas maratoniraja pikkuseks 42,83 km. „Ka paljud teised said ebanormaalselt vähemalt 500 meetrit pikema distantsi. Arusaadav, et distants võib ideaaltrajektoori mitte kasutamisel 100-200 meetrit pikem tulla. Aga nii vallatud need kurvid polnud, et pool kilomeetrit nendega juurde joosta,“ märkis Vaine.

Andres Nirk, kes on rahvusvahelise litsentsiga rajameister, nõustus püstitatud teemat ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele kommenteerima. „Kui uskuda jooksjate juttu, et distants oli ligi kilomeeter pikem, ja seda, et nii meeste kui naiste võitja (Heinar Vaine ja Moonika Pilli) jooksid isikliku rekordi ning võtta nende lõpuajast kolm minutit veel maha, siis kas nende isiklik rekord oleks reaalne?“ küsis Nirk.

Nirk leiab, et ei tasuks Tallinna maratoni raja kohta kella lüüa, niimoodi nagu seda on tehtud. Spordikellade GPS näitab jooksjate läbitud maad. Nemad ideaaltrajektoori ega mõõda mahamärgitud joont (kui see olemas) ei jookse. Nii nagu grupi juht ees, nii teised jooksjad järgi. „GPS mõõdab kahe punkti vahelist sirgjoont, aga mitte distantsi. Kõik, mis on kõver, läheb seega pikemaks,“ selgitas Nirk.

Kui peensustesse laskuda, siis ei näitavat pulsikell südamelöögisagedust ka mitte õigesti, sest mõõdab pulssi 10 sekundi jooksul ja korrutab arvu kuuega. „Tegemist on siiski abivahendiga,“ rõhutas Nirk. Kuus lööki minuti peale on aga väga suur viga. Nirk peab selliseid mõõtmisvahendeid jooksja abivahenditeks, mida ei saa 100 protsenti tõe pähe võtta.

Raja mõõtmisel tuleb rajameistri kinnitusel esitada korraldajate poolt täpselt selline rada, mida mööda joostakse. Sõltub ka sellest kuidas kurvid tähistatakse, kas tähistatakse kurvi sise- või väliskülg. Väliskülje tähistamisel ei ole suurt mõtet, sest kiputakse lõikama sisekurvi. Oma osa mängib kiiremate jooksjate puhul ka aeglasematest gruppidest möödumine. „Kui jooksjad mõõtsid spordikellal oleva GPSiga distantsi, siis said nad erineva tulemuse, sest igaüks jookseb erinevat trajektoori pidi,“ lausus Nirk.

Mis puutub mõõtmistehnikasse ja nende vahenditesse, siis nendele on kehtestatud Nirgi sõnul väga karmid reeglid. Lint, millega mõõdetakse rada, on kalibreeritud +20 kraadi juures. Kui asfaldi temperatuur ei ole +20, tehakse igale viie kraadi kohta teraslindile parandus. Nailonlindiga mõõta ei tohi, sest see ei vasta nõuetele, rääkimata nööridest.

„Ma olen mõõtnud rohkem kui 10 aastat radasid. Siiani ei ole veel ükski rada täpne ega ka mitte pikem olnud mõõtmise ajal. Alati on tulnud pikkust juurde panna,“ rääkis Nirk. Ta küsib korraldajatelt alati, kust on võimalik rada juurde mõõta. Kõige täpsem on olnud Nirgi sõnul Peetri jooksu rada, kus 10 km ringi peale tuli viga vaid 15 meetrit. Nirk kiitis sealset rajamõõtjat, kuigi lubatud viga on 10 meetrit. Rahvusvahelised reeglid näevad ette, et kui joostakse kontinendi rekord, siis mõõdetakse teiste riikide mõõtjate poolt rada uuesti üle.

Jooksjate rahustuseks tasub mainida, et GPS mõõtis Tallinna Maratonil küll läbitud maa, kuid mitte kõige lühemat teed pidi, mis on rajameistri poolt mõõdetud. Samuti ei saa GPSi andmeid täpseteks lugeda. Kui GPSiga varustatud spordikellaga joosta staadionil näiteks viis ringi, siis ei näita GPS mitte kunagi distantsi pikkuseks 2 km, vaid rohkem. Seda kinnitas ka rajameister Andres Nirk. Kes ei usu, võib ise järgi proovida. Piisab ka ühest ringist, isegi selle puhul GPS valetab.