Südamearst Margus Viigimaa soovitused Tartu maratonil osalejale

Professor Margus Viigimaa
Professor Margus Viigimaa

Tartu maraton on kohe ukse ees. Confido Erameditsiinikeskuse südamearst Margus Viigimaa kordab üle, et rajale peaksid minema vaid selleks piisavalt treeninud suusatajad, ning annab viis soovitust, mida iga maratoonar peaks oma tervise hoidmiseks kõrva taha panema.

1. Need, kes sel hooajal pole suusatreeningutel jõudnud 300 kilomeetrit koguda, võiksid registreeruda poolmaratoni distantsile. Mõnus pikkade langustega rada annab võimaluse sõitu nautida, suurvõistluse melust osa saada ning samal ajal ülepingutusest tervist säästa.

2. Algajad, vähemtreenitud ning need, kelle maratoniettevalmistusele eelnes pikem trennipaus, peaksid enne maratoni käima koormustestis. Sellega saab kindlaks teha, kas esineb südamerütmihäireid või arterite lupjumist, mis võivad maratonirajal ülekoormuse korral viia infarktini.

3. Maratoni ajal tuleks regulaarselt jälgida oma südamelöökide sagedust ning enesetunnet. Kui pulss ületab 80% maksimaalsest pulsisagedusest (220-vanus), tekib peavalu, halb enesetunne, valu rinnus või ekstreemne hingeldamine, tuleks tempo oluliselt maha võtta. Kui valu järele ei anna või pulss alla ei lähe, tuleks rajalt kõrvale astuda, kuna tegemist võib olla tõsise terviserikkega.

4. Kui enne maratoni kolme nädala jooksul on olnud mõni viirus või palavik, tuleks sel aastal maratonist loobuda. Nõrgestunud organismis on tüsistuste oht ülisuur.

5. Ära võrdle end suusarajal oma sõbra või kunagise iseendaga. Sõida omas tempos vastavalt hetkevormile ning tunne sõidust rõõmu. Sõitma peab nii, et enesetunne oleks hea nii sõidu ajal ning ka pärast maratoni. On normaalne, et pikal maratonidistantsil tekivad rasked hetked, neid on kergem ületada väikese energiabatooni või glükoositabletiga. Kindlasti peab rajal olles korralikult vedelikku tarbima.