Tartlane osales Venemaa vanima traditsiooniga jooksuvõitlusel

David Arutyunyan Puškini-Peterburi rahvajooksul. Foto: erakogu
Jooksuportaal toob lugejateni tartlase David Arutyunyani muljed, kuidas ta osales 22. septembril Venemaal Puškin-Peterburi rahvajooksul, mis on riigi kõige vanema traditsiooniga jooksuüritus.
Augusti lõpus laekus minu e-postkasti kiri Venemaalt. Tegemist oli www.sportfolio.cc firmaga, mis aitab korraldada Venemaal erinevaid üritusi, sh. rahvajookse. Kirja lugedes sain aru, et rahvajooks Puškin-Peterburi peaks olema üsna kauakestva traditsiooniga, kuna viimane leiab aset septembris 87. korda. Asjaolude selgitamiseks kirjutasin spordiürituse direktorile kirja, kus küsisin, kas antud jooks on siiski kõige vana rahvajooks Venemaal? Järgmisel päeval vastas mulle Mihhail Kotšetkov, et tõepoolest on tegemist Venemaa kõige vanema kergejõustikuüritusega. Ma ei mõelnud kaua aega ja panin ennast on-line Sportfolio.cc-s kirja. Kokku pidin maksma 267 rubla ehk ligi 6 eurot. Hiljem selgus, et Sportfolio.cc saidi rajajad on Kohtla-Järvelt pärit noorpaar, kes paar aastat tagasi kolisid Peterburi elama. Nende sõnul hakkas Eesti online registreerimise võimalus suurepäraselt Venemaal populaarsust korjama. Rääkimata sellest, et Eesti spordikultuur on Venemaal väga tunnustatud.
Puškin-Peterburi rahvajooksu ajaloost
Jooksuüritus sai alguse 1923. aastal Leningradis. Jooksu idee autoriks oli „Õhtune Liningrad“ ajakirjanik Eduard Pender. Tema ideed jätkas 1955. aastast spordiajakirjanik ja maletaja Valentin Semjonov, kelle nime kannab jooks siiani. Alates 1923. aastast on rahvajooks ära jäänud vaid loetud kordi: aastatel 1941-1943, mil sõja rindejoon kulges täpselt mööda jooksurada, ja 1949. aastal, kui NLKP juhtkond keelas võistluse korraldamise seoses partei aparaadi kaadrite arreteerimistega. Praegu kannab üritus Puškin-Peterburi rahvajooksu nime. 
David Arutyunyan (keskel) koos konkurentidega võistlustrassil. Foto: erakogu
22. septembril Puškinis alanud ja Venemaa ida-pealinnas lõppenud jooksul osales rekordiline arv osalejaid. Korraldajad ei osanud nii palju soovijaid oodata. Ainuüksi täispikal ehk 30 km distantsil osales 377 jooksjat, rääkimata 15 km, 5 km ja 2 km distantsidest. Kokku lõpetas toona erinevatel distantsidel 1139 jooksuhuvilist. Finišiprotokollist leiame peale Venemaa esindajate ühe jooksja Eestist, Ukrainast ja  Saksamaalt. Rahvajooksu võitajaks osutus teist korda järjest Artur Burtsev Peterburist ajaga 1:37.52. Teine ja kolmas koht jäid samuti Peterburi: Mihhail Lobanovile ajaga 1:39.25 ja Sergei Lukinile ajaga 1:41.42 
Isikliku rekordi parandus
Ilm oli väga soosiv. Hommikul tibutas Puškinis pisut vihma. 87. Puškin-Peterburi rahvajooksule anti start kell 12 Vaksali nimelisel väljakul. Tunni aja pärast kadusid taevast pilved kadusid ning päike polnud veel jõudnud õhku väga soojendada. Umbes kolmandal kilomeetril sain tuttavaks ühe Venemaa sõjaväelasega, kellega jooksin „Valgete ööde“ maratonil suvel juuni lõpus. Jooksime koos 15-kilomeerini kordamööda kandes Õhu-dessantväe 103. diviisiooni lippu. Distantsi keskel hakkasin tundma, et jõudu tuleb aina juurde. Dessantnik soovitas mul joosta edasi üksinda, kuna tema ei suutnud enam kiiret tempot hoida. Järgmised 5 km jooksin üksi. Hiljem kohtasin rajal kahte sõpra, kes jooksid koos. Nähes, et üritan mööduda, hakkasid Ivan ja Vladimir tempot juurde lisama. Joogipunktis jäid nad „Coca-Colat“ maitsma, aga mina panin edasi. Pärast 22. kilomeetrit jooksime Peterburi kõige suuremale puiesteele ehk Moskovski prospektile välja. Kaasaelajaid oli üpris palju. Mõned neist pakkusid meile vett ja jäätist. Viimasel viiel kilomeetril tundsin, et jõudu tuleb juurde. Lisasin tunduvalt tempot. Mõne aja pärast sain aru, et suudan püstitada isiklikku rekordi. Finišeerides nägin kellal tulemust 2:43.37. Minu eelmine isiklik tippmark pärineb aastast 2005, mil 12. Tõrva-Valga maantee jooksul sain 30 km ajaks 2:45.58. 
Finišis ootas mind „Õhtuse Peterburi“ ajalehe reporter, kes tegi must pilti ja võttis intervjuu. Tegemist Tartu ülikooli vilistlasega, kes oskas isegi eesti keelt, kuna ta elas viis aastat Tartus. Igale täispika distantsi lõpetaja sai T-särgi, nimelise diplomi jooksuvõistluse direktori allkirja ja pitsatiga, ning emailitud rinnamärgi, mis olnud läbi aegade jooksu sümboliks. Paljud jooksjad Venemaal usuvad, et Puškin-Peterburi rahvajooks on viimane hilissuve kergejõustikuvõistlus. 
DAVID ARUTYUNYAN