Tasuta või tasuline treening – kas sport vajab investeeringut?

 

untitled

Spordiga tegelemine võib olla kõrvaline hobi, kuid see võib olla ka elukutse. Professionaalsed sportlased paratamatult vajavad suuri investeeringuid, sageli kaetakse need siiski sponsorite abil, aga teinekord tuleb ka oma taskust karjääri rahastada. Seda eriti alustavate sportlaste puhul. Hobikorras jooksja, või muu ala harrastaja, võib meelepärase liikumisega peaaegu et rahavabalt läbi ajada. Aga kus jookseb piir raha mittevajamise ja vajamise vahel ning kas selline piir tegelt üldse eksisteerib?

Tarvilik esimene investeering

Nii nagu iga uue hobiga ikka, tuleb ka spordis osta oma esimesed sporditarbed, olgu need tossud, reketid, suusad või spordiriided. Ilma nendeta ei saa läbi. Kindlasti saaks minna paljajalu staadionile ringe jooksma või teksapükstega kaugushüppeid tegema, kuid varustus hakkaks tulemusi segama ja kindlasti vähendaks saadavat naudingut. Sport oleks sellisel juhul pigem tüütu tegevus. Põhiline varustus tuleb alustajal siiski osta.

Kas osta kallis, peenem varustus või lihtne varustus, sõltub tegelikult isiklikust eelistusest. Kallimad ja professionaalsemad sporditossud kindlasti toetavad jalga paremini, kaitsevad põrutuse eest ning teevad jooksmise meeldivamaks. Kuid kui eesmärk on käia 1-2 korda nädalas jooksmas, sest meeldib, siis on arusaadav, kui osta natuke lihtsamad tossud. Kuid tervise hoidmise ja oma keha eest hoolitsemise mõttes oleks tõenäoliselt targem soetada pigem kvaliteetne spordivarustus.

Maratonid ja võistlused

Jooksmine on lahe. Rahvaga koos jooksmine on lausa vinge ja maratonil käimine on iga vähemalt hobikorras jooksja kohustuslike asjade bucket-listis. Jooksja, kes pole maratonil käinud, pole tegelikult täit kogemust saanud. Paraku on maratonidel käimine väikestviisi investeering, eriti suurtel välismaa maratonidel käimine. Näiteks Londoni, New Yorki või Bostoni maratonidel käimine on ühe jooksja jaoks tõenäoliselt nagu palverännak – unustamatu kogemus. Jooksmine ongi natukene nagu üks pidev rännak, kus käiks nagu endaga vestlemas. Alati saab ise vabas looduses või linnas joosta, kuid kui rahaasju planeerida suurematel maratonidel käimiseks, siis tuleb lähtuda enda põhimõtetest ja miks mitte käia kord-kaks elus n-ö jooksja palverännakul. Kas siis maratonil või maastikujooksul.

Võistlustel käimine nõuab samamoodi kapitali. Sageli on võistlustele minemise eelduseks kvalifitseerumine. Sinna etappi jõudes on loodetavasti sportlast juba märgatud ning sponsoritega lepingud sõlmitud. Toetused võimaldavad võistlustel käimise kulud katta, lubades sportlasel oma lemmikasjale keskenduda.

Kuidas hoida raha kokkuuntitled1

Mugavam variant on linnas elavatel inimestel kindlasti spordisaalis käimine või kuukaardiga jõusaali külastamine. Mõlemad on ka püsikulud, ja teinekord sugugi mitte väiksed. Tegelikult on neid kulusid võimalik kärpida, käies näiteks terviseradadel jooksmas või välijõusaalides treeningutel. Talvel käiakse vabas õhus suusatamas, kuid kevadel, suvel ja sügisel minnakse siiski jõusaalidesse. Samad rajad on tegelikult aastaringi avatud ning pakuvad tasuta sportimise võimalusi kõigile huvilistele. Tallinnas on naiteks Pirita ning Järve terviserajad sedasi aastaringselt avatud.

Registreeri spordiüritustele juba varakult. Sageli pakuvad erinevad rahvajooksud ja muud üritused varajastele osalejatele soodustusi. Need soodustused võivad olla koguni 50% ja rohkem, eriti kui olla platsil esimeste seas. Registreerides varakult saab pikalt plaane ette teha ja soodsamalt rahvaspordist osa võtta.

Enne alustamist

Sobivaima varustuse kasutamine spordis on väga tähtis, sest vastasel juhul võib treeningute ajal tehtud keha proovilepanek ja lihaste pingutus keha hoopis kahjustada. Näiteks, sobivad jooksmise tossud kaitsevad jalgu ja liigeseid suuremate põrutuste eest. Mõni soovitab sagedamini jooksmas käijatel ka lisavarustust hankida, nt. spordikell, et pulssi, distantsi ning kiirust vaadata. Samuti joogipudelid, spetsiaalsed spordiriided ja kõrvaklapid. Loomulikult on need iga sportlase enda eelistus, et kas osta, ja mida osta. Sellest esimesest investeeringust ei pääse paraku ükski alustaja ning võib öelda, et sport vajab investeeringut. Vähemalt alustades.

Üldiselt käiakse enamjaolt siiski üksinda sportimas, kui just ei tegele meeskonnaspordiga, kus üksi ei saakski osaleda. Jooksmas käiakse reeglina üksi, kuid tullakse rahvaspordi sündmusteks siiski kokku ning tehakse see investeering, et unustamatuid elamusi saada. Sport on investeering, mis tasub end korralikult ära, sest kogemused teevad meid eriliseks.