Teet Daaniel: vastupidavuse treenimine kasvatab iseloomu ja muudab inimest

IMG_4963

Kes ütles, et meie ajal kangelasi ei ole? Lubage tutvustada Teet Daanieli, kelle elu pakub ainet filmistsenaariumile. Juba on temast tehtud dokumentaalfilm „Ookeani puudutus”, kus käsitletakse tema ujumist üle ränkraske Gibraltari väina Euroopast Aafrikasse.

Andekas ja võimekas mees õppis õigesti ujuma alles 29-aastasena, kuid hiline algus pole takistanud tal pürgida selles valdkonnas maailma paremate ujujate hulka.

Daaniel võttis esimese eestlasena vastu väljakutse teha läbi Ocean’s Seven Challenge’i. Katsumuse jooksul tuleb ujuda ookeanides üle seitsme väina, mida seni on suutnud vaid kolmteist inimest. Kolm väina on Teedul ületatud, neli ootavad ees. Hoiame talle pöialt!

Kuidas liikusid ja sportisid lapsepõlves?

Ma pole pärit kõige rikkamast perest ja pidasin väga väiksest peale ise raha teenima, et saada taskuraha ja osta kooliriideid. Juba 9–10-aastasena töötasin viljakuivatis, panin traktori osasid kokku, tegin põllutöid ja saunavihtasid. Mulle meeldis väga õues olla. Pärast koolipäeva mängisin teiste lastega. Leidsin kogu aeg tegevusi, puu otsa ja katustel ronimine olid kasvamise loomulik osa.

Käisin mitmes trennis ja sain mitmekülgse põhja. Uurisin, kus tehakse trenni, küsisin treenerilt, kas tohin osaleda ja ajasin jala ukse vahele. Natuke mängisin jalgpalli, tegelesin kergejõustiku ja sõudmisega. Kuus aastat harjutasin judot.

Palun räägi oma ujumise lugu!

Suure ujumiseni olen jõudnud väga pika töö tulemusena. Tehniliselt õigesti ujuma õppisin 29-aastasena, seda võibki minu karjääri alguseks pidada. Keha vajab millegi suure saavutamiseks pikaajalist harjutamist ja koormusega kohanemist. Praegusesse seisu olen jõudnud kümneaastase tööga. Ujumine on mu kirg, võin seda lõputult teha ja tunnen ennast hästi.

Sain Tartus Aura veekeskusesse tööle. Ilus sinine läbipaistev vesi hakkas silmade ees sillerdama. Peas käis plõks: tahaks vette hüpata ja edasi-tagasi ujuda. Vaatepilt hakkas kohutavalt meeldima, tundsin, et tahaksin ujuda samamoodi nagu teised. Palusin pärast tööpäeva mõnd treenerit, et ta õpetaks mind 10–15 minutit. Olin väga innustunud ja lõpuks kujuneski sellest ujumistreening.

Õppisin algtaseme oskused päris kiiresti selgeks ja treenerid, kes nägid minu suurt entusiasmi, pakkusid, kas tahaksin juhendada treeninguid. Muidugi võtsin pakkumise vastu ja hakkasin iga päev ujuma.

Aasta möödudes oli mu esimene ujumisvõistlus Tartus. Võistlemine tuli hästi välja ja andis indu juurde. Treenerid jälgisid mu arengut suure huviga – kuigi olin alles täiskasvanuna ujumise selgeks saanud, harjutasin nagu fanaatik, mis oli ebatavaline. Kui kokku saame, siis meenutame, kuidas kõik algas.

Kuidas treenerina edasi liikusid?

Võtsin Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas ujumistunde, kuni olin valmis ise teisi õpetama. Väga hea oli õpetada seetõttu, et olin just ise kõike õppinud, kogemused olid värskelt meeles ja see võimaldas paremini aru saada inimesest, kes veel ujuda ei osanud.

Treener peaks oskama aidata inimesel segavatest mõtetest vabaneda, et ta saaks keskenduda põhitegevusele ja olla täielikult teadlik, mida ta teeb. Kehaline areng ei ole kunagi kiire. Kui aga tegeleda alaga, mis tõeliselt meeldib, jätkub motivatsiooni.

Nordswim Viimsi ujumisklubi asutaja ja treenerina on olnud mu südamesoov sealse kandi inimesi ujuma õpetada ja oleme selleks loonud võimalused. Teretulnud on ka mujal elavad lapsed, kes tahavad osata ujuda.

„Tahan tõestada, et kui inimene seab sihi, on võimalik suuri asju korda saata, olgu ta pärit ükskõik mis piirkonnast.”

Kuidas end ujumiseks häälestad?

Selleks et ennast psühholoogiliselt mõjutada ja häälestada, peab sul olema endaga huvitav. Olen selleni loomulikul teel kasvanud. Mul pole kunagi üksinda igav, alati on huvitav ja hea. Lähen üksi merre ja ujun rahulikult. Seda oskust on vaja treenida.

Külmas vees käimine mõjutab kogu organismi ja hingamist. Inimesed, kes aktiivselt tervisespordiga ei tegele, hingavad väga pinnapealselt. Ujumises tuleb pidevalt sisse ja välja hingata. Ujuja peab hingama maksimaalselt palju õhku, et saada küllaldaselt hapnikku, vähese hapniku korral pole mõttetöö ergas. Tähtis on ka oskus hapnikku tarbida.

Kuidas oled treeninud iseloomu sitkemaks?

Osalt on sitkus minus alati olnud, ma pole selle kallal tööd teinud. Teisalt on tugev iseloom minusse imbunud. Sitkus hakkab vastupidavusalaga tegeledes süvenema ja arenema samamoodi, nagu pärast seemne mulda pistmist hakkab muru tärkama. Vastupidavuse treenimine kasvatab iseloomu ja muudab inimest. Inimene ei ole valmis midagi pikalt tegema, kui ta pole seda harjutanud. Keha vajab kohanemisaega ja ajapikku hakkab aju teistmoodi tööle.

Olen arendanud võimet jääda sisemiselt rahulikuks. Ujun meredes ja ookeanides, kus leidub mitmeid ohte. Üldjuhul on nii, et kui inimene näeb lähedal haid, tekib tal paanika. Mina mõtlen aga nii: teen siin oma asja, sina, hai, tee oma asja. Kindlasti on haisid mu ümber ujunud. Olen näinud, kuidas vaal kõhu alt läbi ujus – me ei seganud üksteist.

Teet1 (1)

Sinu kohta on öeldud, et valdad meisterlikult  psühholoogiat ja suudad ka teisi inimesi mõjutada.

Paljud ei oska oma mõtteid ja tundeid juhtida, näiteks sundida ennast rahulikuks või alustada mingite asjade tegemist. Psühholoogia toimib iseenesest, kuid äärmuslikes olukordades on kujunenud meetodid, mida kasutan. Stressiolukorras vaatan tegevust justkui kõrvalt ega lähe selle sisse, see viib alati parima sammuni. Meedikuna olen olnud paljudes olukordades, kus tavainimene läheb paanikasse ja karjub, et tehke ruttu midagi, aga mina võin vaadelda ja tean, et olukord laheneb. Mõtlen realistlikult ning tänu kiirele ja heale analüüsivõimele mõistan, mis tegelikult juhtub ja mida on vaja teha.

Kui tegutsed rahulikult, siis sa ei tee vigu. Kui lähed midagi tegema, pead selgelt teadma, mida teed ega lase end häirida kõrvalistest mõjudest. Võimaluse korral järgid oma plaani lõpuni, vajadusel teed tarku muudatusi.

Kas oled märganud, et emotsioonid ja pinged  salvestuvad kehasse?

Jah, vaimne pinge on alati seotud kehalise pingega. Juhul kui on vaimselt raske, on ka keha koormatud. Mõned inimesed vajavad juhendamist, et nad saaksid emotsionaalsetest pingetest vabaneda, teised suudavad ennast ise aidata. Parim on, kui märkad, et endast on vaja midagi vabaks lasta ja saad ise hakkama.

Mida endast kujutab seitsme ookeani väljakutse?

Seitsme ookeani väljakutse on avaveeujujale kõige raskem ettevõtmine. Tahan tõestada, et kui inimene seab sihi, on võimalik suuri asju korda saata, olgu ta pärit ükskõik mis piirkonnast. Varem on selle väljakutsega hakkama saanud kolmteist inimest.

Ujusin üle Gibraltari väina Euroopast Aafrikasse, Ameerikas Santa Catalina saarelt Los Angelese rannikule ja viimati üle La Manche’i väina Inglismaalt Prantsusmaale.

Avaveekogus ujumine on väga raske, sest oled täielikult looduse meelevallas, koged meeletult palju ja tunded on erakordsed. Sinu plaan ei tarvitse seal toimida, sest loodusel on oma plaan. Kannad ainult ujumispükse, -prille ja -mütsi. Sa ei tohi kuskilt kinni hoida, pead endaga ise hakkama saama.

Veekogudes ujub mitmesuguseid loomi ja kalu. Vahel saad meduusi käest sellise paugu, et vesi on silmist väljas. Või näed suurt hirmutavat looma, mida ei tahaks kohata!

Ujumise raskusastet ei saa täpselt ette kujutada. Kõige raskem oli La Manche’i väinas, kus ujusin kokku 69 kilomeetrit. Mu teekonda mõjutasid tuul, hoovused, lained, meduusid. Hoovuse puhul ei tea, kas see ulatub viie või kümne kilomeetrini ja mis suunas pead seda läbima. Mind teenindas professionaalne meeskond. Söödeti, joodeti ja innustati jätkama.

Mis sind veteavarustes inspireerib?

Mind inspireerib tegevus looduses. Ka arusaamine, et olen võimeline mingil hetkel olema selles tegevuses maailma parim, annab hoogu juurde. Need kaks tugipunkti aitavad edasi minna.

Inimesed võiksid julgeda unistada natukene suuremalt, siis on nad kindlasti tulemuslikumad ja vaimselt valmis rohkem ära tegema. Osa inimesi alahindab ennast, aga oma võimed ja anded tuleks välja tuua. Võiks olla julgust annet arendada ja järgida kirge, sest see annab elule hoopis teise mõtte. Muidugi nõuab see kohutavalt palju tööd, julgust ja järjepidevust.

Kuidas pikkadeks ujumisteks valmistud?

Ettevalmistusperiood on alati väga töine ja väga raske. See peab olema võimalikult hea. Väinades on vesi hästi külm, pean seal ujuma 15–20 tundi. Treenin järjepidevalt üks-kaks korda päevas. Üks kord kindlasti ujun. Päeva teisel treeningul sõidan rattaga, rullsuusatan, suusatan, jooksen. Kõrvalaladega tegeledes saab vaim põhialast puhata, samas lihvib see teistmoodi kehalisi võimeid.

Ujumises on rutiinitaluvus küll väga oluline, aga valin teadlikult teisi alasid juurde. Kui tunnen, et vaim on ujumiseks väsinud, siis lähen rattaga sõitma. Mida lähemale jõuab suur väljakutse, seda suurem on kilometraaž. Ujun treeningul viis kuni kümme kilomeetrit. Viiele kilomeetrile kulub poolteist kuni kaks tundi, kümnele kuni kolm tundi. Kord kuus harjutan üks-kaks nädalat Hispaania treeneri juures, ülejäänud aja treenin tema plaanide järgi iseseisvalt.

Kuidas ujumine mõjub lihastele?

Ujumine nõuab keha proportsionaalset kasutamist, hoiab nii üla- kui ka alakeha võrdselt toonuses, mõjutab nimmepiirkonda, lülisammast ja liigeste tööd. Kuigi ujumine on seotud väga palju sirutamisega, pean kindlasti tegema erialalisi venitusharjutusi, et lihaspingetest vabaneda.

Mida oled vastupidavusalade sportlaste puhul märganud?

Vastupidavusalade tegijad elavad oma maailmas. Nad on huvitavad isiksused, kes ei tohigi olla häiritud muust maailmast ja üldsuse arvamusest, sest see hakkaks sooritust segama. Oled iseendas ega otsi eriti tuge väljastpoolt, see aitab sind palju enam sinu teel.

Vastupidavusala sooritus kestab väga kaua ja kui oled häiritud välistest teguritest, siis sa ei suuda keskenduda. Kuna sooritusaeg on piisavalt pikk, siis jääd oma mõtetega üksi ja lood endas maailma, kus on mugav.

Mida oled mõistnud üksi olles?

Mulle meeldib põhjalikult analüüsida oma tegevusi, proovin leida enda jaoks mingi kasuliku elemendi ja seda teadlikult rakendada, et ennast arendada. Tahan olla konkreetsem ja pööran palju tähelepanu detailidele, et kõik tuleks alati välja ja oleks hästi korras. Kui tegevus eelnevalt põhjalikult läbi mõelda, siis on võimalus õnnestuda kümme korda suurem kui eksperimenteerides.

Tegeled ka heategevusega, mis on suunatud laste diabeedile. Mis osa see sinu elus moodustab?

Laste ja noorte diabeet on oluline teema. Meie peres kasvab diabeedihaige laps. Keskmiselt peab diabeedihaige laps läbi elama kümme süstla ja nõelatorget päevas. Pakume haiglatele abi, et diabeedihaigete elu kergendada. Insuliinipump abistab rohu manustamisel ja näitajate jälgimisel ilma nõelatorgeteta. See maksab alates 1000 eurost. Peale selle tuleb jooksvalt kulutada raha abivahendite soetamiseks.

Propageerin oma tegevusega liikumist. Diabeedihaiged peaksid mõõdukalt sporti tegema, siis on tervislik seisund parem. Kahjuks on diabeediahaigete hulk suurenenud. Toidukeemia ja saastunud õhk nõrgestavad organismi immuniteeti ja tänu sellele tekib diabeet kergemini.

Mida soovid ajakiri Jooksja lugejatele!

Elage oma kire järgi ja liikuge sihikindlalt oma unistuste suunas!

Artikkel ilmus ajakirjas Jooksja, aprill 2019.