Toomas Tarm: Eesti maratoonarite areng ei ole juhus ega ime

Aastatel 2000-2010 asus maratonijooks mõõnaseisus, elades veel Pavel Loskutovi ja Jane Salumäe
saavutuste najal. Kõik 90-ndatel aastatel Eesti paremikku kuuluvad ja korralikku
taset näidanud tipptasemel maratoonarid lõpetasid Samas ei treeninud noorematest keegi maratonijooksjale vajalike eesmärkide ja
koormustega. Meil olid lühemate distantside jooksjad ja rahvajooksudel
osalejad, kes vahel proovisid ka maratoni. Nii muutus meeste puhul aeg
alla 2:30 ja naistel alla 3 tunni haruldaseks saavutuseks, milleni mitmel
aastal ei küündinudki keegi. 
Samal perioodil
taandarenes kogu Euroopa kõvade jooksumaade nagu Itaalia,
Hispaania, Saksamaa, Suurbritannia maratonitase, samal ajal kui maailma tipp (keenlased ja etiooplased) tegid korraliku hüppe nii tulemustes kui
massilisuses.
Eesti vajas muutusteks uut jooksjate põlvkonda. 2010. aastal paistis, et midagi
on tekkimas. Selle eelduse ja lootusega lõime ka Maratonitiimi. Kahe aastaga
ongi toimunud tasemes ja tulemustes oluline muutus ning praeguseks oleme
sealmaal, et 4-5 jooksjat lähenevad Euroopa tasemele ning saamas
kõlblikuks jooksma tiitlivõistlustel. Tegemist on tippspordi esimene astmega ja
loodetavalt jõuab siit keegi edasi päris tippu. 
Sellise arengu puhul
ei ole tegemist juhuse ega imega, vaid seaduspärasuse ning eelduste
realiseerimisega. 
Meie praegune tase
(mehed 2:20, naised 2:40) ei nõua imeasju ega suurt teadust, vaid elementaarsete
asjade ärategemist ning suurte vigade vältimist. Mida tase edasi, seda
tähtsamaks muutuvad pisiasjad.
Peamised põhjused
viimase kahe aasta arengus:

1) Sobiva materjali
olemasolu
 
Õed Luiged ja Viljar Vallimäe on alles väga vähe
tegelenud tõsise maratonitreeninguga, kuid omavad moraalseid ja füüsilisi eeldusi
jõuda kõrgele ning ei karda tööd teha. Evelin Talts ja Ilja Nikolajev on lõpuks
leidnud endale sobiva treeningrütmi ja distantsi, realiseerides aastatega
kogutut. Lisaks neile on veel mõned jooksjad, kes kõva töö korral võivad järgmisel
aastal eelnimetatutele läheneda.

2) Motivatsioon
Ühelt poolt
sportlik: Euroopa üldine taseme langus näitab, et on võimalus ilma imet tegemata
kõrgele jõuda ja näiteks EMil korralik tulemus teha. Teisalt materiaalne:
Eesti Kergejõustikuliidu toetussüsteem on üles ehitatud tulemuslikkusele ning tiitlivõistluste
normidele. Maratonis on aktsepteeritava tulemustasemeni jõudmine mõnevõrra
kergem kui teistel jooksualadel.

3) Võistlemisvõimalused 
Suured linnamaratonid kõikides suuremates linnades, lisaks korralik kodune
maraton SEB Tallinna Maratoni näol.

4) Meedia
Jooksmine ja
jooksjad on saanud meedias viimasel ajal rohkem tähelepanu, meie liidrite
paranevad tulemused innustavad järgnevaid. Oma osa on siin kindlasti Jooksuportaalil.
Meie kõikide paremate
tulemused peaksid paranema ka järgneval kahel aastal, samuti peaks alt peale
tulema uusi tegijaid. Alles siis saame hakata rõõmustama ning rääkima heast
tasemest. Praegu on selleks eelduse olemas ja proovime oma jooksjaid igati
toetada ning motiveerida.

TOOMAS TARM,
EKJL kestvusalade alarühma ja Maratonitiimi juht
Foto: Mallor Malmre