Toomas Tarm: Eesti meistrivõistlustel osaleb liiga vähe jooksjaid

Viimase kahe nädalaga leidsid aset Eesti
meistrivõistlused kahel jooksualal – poolmaratonis Narvas ja staadionijooksudel
Tallinnas. Kuna sel aastal toimusid kahed tiitlivõistlused, on ka kodune
kalender veidi ebatraditsiooniline. Asjaolu, et kergejõustiku Eesti
meistrivõistlused olid augustis, on pigem positiivne, sest Eestis kipub niigi
napp staadionihooaeg muidu veel lühemaks jääma.
Meeldis, et enamikel kesk- ja pikamaadistantsidel
ei olnud üleliigset passimist ning üritati tulemusele joosta. Tänu sellele
saavutati korralikke tulemusi ning hooaja edetabelid täienesid päris tõhusalt.
Tulevikku silmas pidades peaks olukord lähiaastatel taas paranema naiste
keskmaajooksus, kus noored jooksjad on vaikselt arenenud. Samuti on konkurents
ja tulemused rõõmustavalt paranenud naiste pikematel maadel. Poolmaratonis
oleks oodanud heade tingimuste taustal veidi paremat üldist tulemuste taset,
eriti meeste osas.
Miinuspoolele kannaks suhteliselt väikese
osalejate arvu. Eesti meistrivõistlused peaksid olema enamusele kui mitte kõige
tähtsam, siis üks tähtsamatest võistlustest hooajal. Seda eriti keskmaas, kus
hooaeg niigi lühike. Rohkem tahaks stardis näha just noori ja keskmikke, et
tulemuste vahed esikolmiku ning järgnevate vahel ei oleks nii karjuvalt suured.
Eriti jäi see silma meeste 5000 meetri jooksus. Ma ei tea ühtegi meie maratoni-
ja pikemate distantside jooksjat, kel oleks kiirust üleliia ja seetõttu ei
oleks kasulik sel distantsil startida. Kahjuks kasutasid seda võimalust väga
vähesed. Eesti meistrivõistlustele pääsuks on küll normatiivid ja päris igaüks
starti ei saa, kuid normid ei ole siiski nii kõrged, et võistlejaid ei võiks
rohkem olla. Parematest olid enamik nendest, kes terved, kohal ja näitasid korralikke tulemusi.
Taas tuli ilmsiks kaks põhilist kitsaskohta.
Esiteks jooksu väga väike kandepind noorte hulgas. Nii juunioride kui A-klassis
on heal juhul paar konkurentsivõimelist jooksjat, kuid neid peaks olema
tunduvalt rohkem. Jooksja küpsemine võtab aega ja sellises vanuses ei oota veel
keegi medaleid, kuid Eesti meistrivõistlustel osalemiseks ja näiteks
esikümnesse jõudmiseks peaksid nende vanuseklasside paremad olema siiski
võimelised. Paraku valitseb sama pilt- väga väike osalejate arv ning ülimalt
ebaühtlane tase- ka noortevõistlustel. On kahetsusväärselt vähe klubisid, kus
tegeldakse noorte jooksjate otsimise ja arendamisega.
Teiseks hakkab jätkuvalt silma, et on liiga palju
(pisi)vigastusi  ja vigastatuid. Talvel
lisanduvad veel külmetushaigused ja tulemuseks on, et pooled jooksjad ei saa
võistlustel osaleda terviseprobleemide tõttu.

TOOMAS TARM
Eesti Kergejõustikuliidu kestvusalade alarühma juht
Foto: EKJL