Toomas Tarm hindas Eesti koondise osalemise krossijooksu EMil heaks

Eesti Kergejõustikuliidu kestvusalade alarühma juht Toomas Tarm hindas Eesti koondise osalemise möödunud nädalavahetusel Sloveenias Velenjes toimunud murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlustel heaks, sest aasta-aastalt on jooksjate kohad paranenud. Tarm on kindel, et Eesti kesk- ja pikamaajooks tuleb vahepealsest mõõnaseisust vaikselt välja ning järgnevatel aastatel edenevad meie jooksjate kohad tiitlivõistlustel veelgi.

,

NB! Täispikad videod Velenje EMi jooksudest asuvad siin.

.

Võistlus Velenjes osutus huvitavaks ning esindatud oli kogu Euroopa jooksjate koorekiht. Sel aastal võistles kokku ligi 500 jooksjat kuuel alal. Kõige arvukamaks osutus meesjuunioride distants 110 osalejaga. Suuremad riigid on väljas tiimidega, mis annab võistlusele palju juurde. Paralleelselt individuaalse arvestusega on sama suure tähtsusega ka võistkondlik arvestus, kuhu igalt distantsilt loetakse nelja jooksja tulemus. Maksimaalne ühe riigi jooksjate arv alal on 6. Nii mõnigi tiim tuli võistlema täisarvu jooksjatega (6×6=36 jooksjat). Võistkondlikus arvestuses osutus enamikel aladel parimaks suurte murdmaajooksu traditsioonidega Suurbritannia. Suurbritannia on ka kõigi aegade kokkuvõttes ülekaalukalt edukaim riik üle 80 kuldmedaliga (individuaalne ja võistkondlik arvestus kokku).

Krossijooksu EMi võistluste ajalugu ei ole pikk, sest algust tehti alles 1994. aastal. Algul toimusid ainult täiskasvanute jooksud, hiljem lisandusid juuniorid ning mõned aastad tagasi ka noorsooklass (U23). Ainsana on kõikidel EMidel osalenud üheksakordne Euroopa meister, murdmaajooksukuningaks kutsutav ukrainlane Sergei Lebed. Veel eelmisel aastal suutis ta 35-aastaselt võita, alistades mitmed endast staadionirajal tugevamad Lõuna-Euroopa mehed. Tänavu polnud ukrainlasel enam sellist minekut, langedes teise kümnesse ja katkestas mõned kilomeetrid enne lõppu.

Seekordsel EMil osales ligi 40 riiki, st enamus Euroopa riikidest. Puudusid leedulased, Eestist veidi suurema võistkonnaga (7 jooksjat) olid kohal lätlased ja soomlased, kuid paremuselt me edestasime neid. Viimastel aastatel on Euroopas märgata Norra noorte jooksjate esilekerkimist. Norralastel õnnestuski Sloveenias võita nende jaoks väga oluline U23 meeskondlik võistlus, millele lisandus Sondre Moeni individuaalne pronksmedal. Norralaste edu taga on pühendumus, tugev ja suuremahuline treening ning hea kambavaim. Enamus parematest jäävad vanusesse 19-23 eluaastat. Tõenäoliselt lähiaastatel murravad norrakad tippu ka põhiklassis.

Euroopa jooksu tase ei ole nii nukras seisus, kui paistab MMil, OMil ja Kuldliiga etappidel. Tundes juba ette allajäämist aafriklastele ei tuldagi nendele võistlustele lahingut andma, vaid keskendutakse Euroopa võistlusteks. Kahtlemata moodustab jooksjate paremiku aafriklaste (keenlaste ja etiooplaste) ülekaal, kuid Euroopa tipptase on samuti päris tihe ning kindlasti saab hea tahtmise korral ka aafriklastele rohkem vastu hakata. Euroopa paremikuga konkureerimine on suurepäraseks väljundiks ja motivaatoriks Eesti jooksjatele, eeskätt noortele. Medalitele on veel vara mõelda, kuid taset keskmike hulgas me väikese riigina häbenema ei pea. Sportliku poole kõrval ei pea ma vähetähtsaks ka sellise võistluse sotsiaalset poolt ning võimalust suhelda teiste riikide jooksjatega.

Järgmisel aastal toimub murdmaajooksu EM Budapestis, kuhu oleks soov välja panna veidi suurem Eesti võistkond kui tänavu. Kindlasti tahaks võimaluse osaleda anda kõikidele noortele, kelle tase võistlust vähegi välja kannatab. Samuti loodan, et meie tipud leiavad motivatsiooni end ka tuleval aastal Euroopa tippkonkurentsis proovile panna. Võistluste aeg detsembri keskel ei ole küll parim tippvormis olemiseks, kuid hea planeerimise korral saab seal oma võimeid siiski realiseerida. Tuleval aastal on EMil Eesti jooksjate eesmärgiks üks esikümne koht ja paar kohta teises-kolmandas kümnes.

.

TOOMAS TARM,

Eesti Kergejõustikuliidu kestvusalade alarühma juht

Fotod: atleticats.com