Toomas Tarm: talvel ei tasuks kiiremaid liigutusi unustada

Vaatamata sellele, et Toomas Tarmil on vanust üle 45, osaleb ta jätkuvalt ekideni eesti meistrivõistlustel. Foto: Mallor Malmre
Toomas Tarm osaleb jätkuvalt ekideni Eesti meistrivõistlustel. Foto: Mallor Malmre

Spordiklubi Sparta treener Toomas Tarm soovitab ajakirja Jooksja Jooksuportaalile antud soovitustes jooksjatel pärast hooaja lõppu võtta kuni kuu aega puhkust ja tegeleda sel ajal muude aladega ning tuletab meelde, et talvel ei tasuks kiiremaid liigutusi päris ära unustada.

Enamikel jooksjatel on käes hooaja lõpp. Mida oleks mõistlik sel ajal jooksjatel teha?

Tavaliselt võetakse hooaja lõppedes 2-4 nädalat puhkust, kus tegeletakse muude liikumisvormidega ja joostakse minimaalselt, kui siis tunde järgi ja rahulikult krossi.Seejärel alustatakse ettevalmistust uueks hooajaks, esimestel treeningtsüklitel treenitakse tavaliselt mõõdukama mahu ja intensiivsusega. Rohkem tehakse üldkehalist ettevalmistist ja erialast jõuvastupidavustreeningut nagu mäkkehüpped, sammhüpped jne.

Kas võtta kuuks ajaks üldse jooksuvabaks või tasuks siiski edasi joosta?

Mõned ei jookse üldse, enamus siiski vahelduvalt muude liikumistega ka jookseb. Muudest liikumisvormidest võib puhkeperioodil harrastada pallimänge. Väga hea on ujumine, samuti maastikurattasõit. Sel perioodil on hea tegeleda aladega, mis meeldivad, aga mida enamus aastast jooksja endale lubada ei saa, kas liigse vigastuste ohu (pallimängud) või erineva lihastöö tõttu (suusatamine, rattasõit, rulluisutamine).

Millal oleks mõistlik alustada uue ettevalmistusperioodiga, kui enne kevadet jooksja võistlusel ei stardi?

Kuna erinevad jooksjad lõpetavad hooaja erineval ajal, siis on ka need perioodid erinevad. Kõige levinum on vast see, et peamine võistlushooaeg lõppeb maanteejooksjatel oktoobriga, november on puhkekuu ja detsembris alustatakse vaikselt ettevalmistusega. Staadionihooaeg lõppeb juba augustis, siis kas puhatakse või tehakse sügiskuudel kaasa krossi- ja maanteevõistlustel.

Kas talvel tasuks tegeleda niiöelda mahu laadimisega või tuleks teha siiski ka mõned kiiremad liigutused?

Kindlasti on talvine treeningperiood peamine baasi ladumise aeg. Rõhk on jooksumahul ning erialasel jõuvastupidavusel. Kindlasti ei tasu 4-5 kuuks päris ära unustada kiiremaid liigutusi. Läbi aasta peaks tegema jooksuharjutusi ja rütmijookse (kiirendusi). Intensiivsema treeningu poolelt on sügisel-talvel kasulik joosta fartlekke (vahelduva tempoga jooks erinevate pikkustega lõikudel – toim.). Erialaline ja võistluskiirusega tehtav lõigutreening võiks jääda kevadisse ettevalmistus- ja suvisesse võistlusperioodi. Mitmed jooksjad jooksevad ka baasettevalmistusperioodil lõike, kuid teevad seda tunduvalt aeglasemalt kui võistlusperioodil ja soovitavalt maastikul.

Toomas Tarm on üks Eesti paremaid maratoonareid läbi aegade. Isiklik rekord 2:17.42 on kõigi aegade kolmas tulemus. Ta osales 1994.aastal Helsingi EM-il maratonis ja lisaks on osalenud korduvalt poolmaratoni ja krossijooksu MM-il. Toomas Tarm on paljukordne Eesti meister alates 5000 m distantsist. Isiklikud rekordid: 5000 m -14.32,66; 10 000 m 30.31,80; poolmaraton -1:05.07.

Viimased aastad on Tarm Eesti Kergejõustikuliidu juures kestvusjooksu alarühma juht. Treenerina on pikaaegne kogemus nii Eesti tippjooksjate kui ka harrastusjooksjate juhendamisel. Ta omab EOK treeneri kutsenimetust.