Uju, vänta, lippa! Edusammud teevad rõõmu

Jõudu spordihuvilised! Möödunud nädal toimus kaua oodatud Ironman Kääriku treeninglaager, kus sai tutvuda võistlustrassiga ning mis kõige põnevam esmakordselt kalipsoga järves ujuda. Alustuseks kuna abikaasa läks lapsega reede lõunapaiku Lõuna-Eestisse, siis tuli tööriietes ja kahe kotiga võistlusrattaga rongi peale saada, mis minusuguse seikleja jaoks eriline probleem ei ole. Peedul võttis isa rongijaamas mind vastu ja viis Käärikule.

Esiteks ilmaga vedas meeletult, sest selliseid soojakraade pole sel aastal veel kohanud. Soovitan kõigil Käärikule sportima minna, kas sõprade ja perega või kasvõi üksi, sest maastik on kaunis ja Kääriku uus ja järjest suurenev spordikompleks puhas ja mugav. Ööbisime neljastes tubades ja enamus, kes laagrisse olid tulnud, võtavad 15. juunil esmakordselt ette triatlonivõistluse. Hommikud algasid kell 7 ühise sörgiga metsa all, peale mida mõnus hommikuvõimlemine ja soovijad said ennast karastada üsna karges Kääriku järvevees. Mina käisin vees nii palju kui võimalik, sest esmakordselt sai seda sel aastal tehtud ja kes seda kodumaist ilma ette teab, kui on võimalus, tasub kasutada. Esimesel täispikal päeval oli kaks treeningut: ühine kahetunnine ratta grupisõit ja kalipsotega tutvumine Pühajärves. Rattasõit oli mõnus, sest ega töönädala jooksul kahte tundi ratta jaoks naljalt ei näpista. Peab tõdema, et Lõuna-Eesti kuppelmaastiku vaheldus üllatas, sest olin harjutanud vaid tasase maaga Tallinna külje all, kui välja arvata Tabasalu tõus.

Nüüd ujumise juurde, olin elevil kui sain treener Ain-Alar Juhansonilt kalipso. Sain teada, et väga oluline on kalipso õigesti selga saada. Selle jaoks olid teadjamad mehed, näiteks surfitaustaga Liivo kaasa võtnud väikese kilekoti. Selle paned jala otsa ja kalipso läheb tõesti lihtsalt sealt üle. Kõige olulisem on jalgevahe saada kalipsol võimalikult kõrgele tõmmata siis ei hakka õlgadest kiskuma. Kindlasti võta enne käelt ära spordikell, pane tagasi siis kui ujumisvorm on seljas. Seejärel näitas treener Ain-Ala,r kuidas lihtsalt ujumismüts pähe saada. Pane kaks kätt kokku ujumismüts nende peale, venita käed laiali ja tõmba pähe ja ongi valmis. Teine nipp, on ujumisprillid panna mütsi alla, sest kui suures pundis ujuda, võib keegi su prillid kogemata näiteks maha tõmmata. Nüüd oli kõik valmis, neljakümnepealine kalipsoarmee valmis oma esimesi kokkupuuteid veega tegema. Alguses tegime paarikümne meetrise soojendustiiru, et saaks üldse aimu, millega tegu. Kalipso hoiab sind kergesti vee peale, sellest sain küll aru.

Tegime harjutusi, kuidas erinevat moodi on võimalik vaadata, kuhu poole suunda hoida. Selle jaoks on kolm viisi: 1. veepalli moodi ehk ujud pea püsti ja käed käivad kaarega veest välja nagu ujuks koera; 2. krooli ujumisel kui hingad siis tõstad samal ajal pea kõrgemale, 3. tõstad vaid silmad veepiirile hingamise ajal. Ehk siis vastavalt oma tasemele, mida parem ujuja, seda aktiivsemas asendis tasub suunda vaadata. Ausalt öeldes, kaldusin juba esimese 20 meetriga kõvasti paremale. Proovige kindlasti mitu korda enne avavees ujuda, siis on mugav, ma pean ise ka seda tegema. Kokkuvõttes andis see trenn hea emotsiooni ja rahustas veidi maha, kuigi üllatavalt häiriv on ujuda suure kambada, eks see on uus asi ja vajab harjumist. Esimese päeva õhtul toimus seminar, kus selgitati reegleid ja ajakava. Näiteks tuleb igas vahetusalas on omavärvi kott, valges kotis üleriided, mis saab kätte peale võistlust, sinises kotis rattaasjad ja punases jooks. Ujudes tuleb punastest poidest ujuda paremalt ja kollastest vasakut kätt mööda. Ratas tuleb viia võistluspaika eelmisel õhtul, selle jaoks on kindlaks määratud ajad. Ujumise disatantsilt välja tulles ei tohi ratast enne puudutada kui kiiver on kinni pandud. Rattarajal pean sõitma tee paremas servas.

Teise laagripäeva fookuses oli rattasõit. Peale hommikust võimlemist ja sööki, istusime rataste selga ja läbisime kõik koos võistlusraja. Teadupärast on selleks Otepäält Kanepisse ja tagasi rada. Kõigepealt sõitsime grupis ning teise ringi tegi igaüks iseseisvalt omale sobivas tempos. Lisasin oma rattale eraldistardipulgad ja sain neid ka kohe proovida. Alguses oli see poos harjumatu ja oli tunne, et sooviks sadulat kõrgemaks saada. Ei jätnud jonni ja proovisin edasi ja läks paremaks. Eraldistardi positsioon andis kuskil 2-3 km/h keskmist juurde ja eriti hea oli pikkadel laugetel kergelt ülesmäkke sirgetel. Maastik ise on üles ja alla. Grupiga koos sõites tundus, et selliseid hetki kus saab vabajooksuga mäest alla kruiisida mitu, aga üksi sõites ei olnud neid enam ühtegi, tuli igal pool ikka vändata, sest parem on mäest kiirelt alla saada ja juba järgmisse tõusu kergema vaevaga üles vändata. Olin meeldivalt üllatunud, et suutsin 45km läbida 1.23ga, mis tähendab, et minu eesmärk, alla 6h poolpikk triatlon läbida on endiselt teostatav. Peale rattasõitu tegime 20 min jooksu peale, uskumatu kui hästi jalad liikusid, eks sellepärast, et rattas sai keritud üsna kiiresti. Küll aga on taaskord Otepää rada raske ja tõusud väsitavad korralikult. Lõpuks karastuseks suplus järves, misjärel jalad korra krampi tõmbasid.

Viimane päev oli pühendatud jooksule, samamoodi kui rattas tegime esimese tiiru üheskoos ja teise ringi tempovalik oli vaba. Olen seda tiiru ennegi mitu korda jooksnud, aga ei mäletanud, et see nõnda künklik on, pulss üles ja alla pidevalt. Selle jaoks tasub kindlasti tempotreeninguid teha, et kui pulss on punases siis kiirelt õigesse tsooni tagasi saaks. Esimene ringi möödus üsna talutavalt, teises ringi poole peal väsisin ja ma olen seda tüüpi, et kui ei jõua siis ei hakka ennast piinama vaid võtan sammu vaiksemaks. Lõppkokkuvõtteks poolmaraton ajaga 1.46 h millega olen igati rahul ja kui võistlusel sama teeks siis oleks väga hea. Peale jooksu ujuma ja üheskoos kõigiga sööma ning tulevased triatleedid võtsid kõik kodupoole tee. Tänan suurepäraseid treenereid ja laagrikaaslasi oli meeleolukas nädalavahetus!

Peale laagrit panin endale kirja järgnevad punktid:

  1. Harjutada pikemalt eraldistardiasendis rattasõitu;
  2. teha jooksutrennis lõike ja vähemalt korra kuskil mäkketõuse;
  3. ujuda avavees ja osta kalipso;
  4. harjutada vahetusalasid.

Kena nädalavahetust kõikidele! Nüüd on aeg teha mõned võistlused enne 15.juunit. Esiteks juba sel pühapäeval võtan ette Rapla Selveri Suurjooksu, kus esmakordselt on poolmaraton, plaanin seda joosta kiiremini kui 1.45. Järgmisel nädalal viib mind tee taas Otepääle, kus toimub 5. Otepää Jooksutuur, mis on väga lahe kolmepäevane spordivõistlus, kus kolmepäevaga joostakse kokku maraton.

Siin laagrist väike videokokkuvõte:

https://www.youtube.com/watch?v=3T45Aec21rI

Minu igapäeva tegevused:
https://www.instagram.com/martin_veisman/