Kestvusjooksu ümarlaud küttis sportlaste toetuse teemal kirgi

Foto: Marko Mumm/EKJL
Foto: Marko Mumm/EKJL

14. oktoobril Nõmme spordikeskuses enne Eesti murdmaajooksu karikavõistlusi toimunud kestvusjooksu ümarlaul tekkis treeneritel ja spordiklubide esindajatel terve hulk küsimusi sportlaste toetuste teemal.

Eesti kergejõustikuliidu kestvusalade juhi Toomas Tarmi sõnul on viimase nelja-viie aasta jooksul Eestis jõudsalt arenenud jooksuklubid, kes suurendavad harrastajate hulka ja tõstavad keskmist taset. “Suur puudus on 19-25aastastest edukatest jooksjatest. Sportlased pole 19-20aastaselt valmis nii tugevateks treeninguteks kui vaja,” tõdes Tarm.

Treeningpartneri treener Urmas Randma ütles ümarlaual, et on kohtumist väga pikalt oodanud, sest seis on kriitiline. “Puudub arenguplaan, kõrgemalt poolt ei hoolita – puudub inimlik tähelepanu ja nii ei teki vastastikuseid kohustusi. 19-23aastatel jooksjatel on vaja väikest toetust, kasvõi laagri korraldamiseks. Andi Nooda tasemega sportlane, kes peaks jooksma võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel ja Balti meistrivõistlustel ei tohiks jääda toetuseta. Kui tekib toetus, tekib ka kohustus,” lausus Randma. “See on ikka naljanumber kui Andi Noot ei saa kergejõustikuliidult toetust. Kuidas see võimalik on?” küsis Randma.

Tarmi kinnitusel lõpetati Nooda toetamine möödunud aastal. “Pärast 2015. aastal Euroopa U23 meistrivõistlustel 5. koha saavutamist pole Andi Noot Eesti koondises võistelnud. Koondise kutsest keeldumiste hulgas on nii mõjuva põhjusega kui põhjuseta puudumisi. Kui sportlane ei võistle, siis kaotab ta õiguse toetusele,” selgitas Tarm.

Spordiklubi Jooksupartner juht ja treener Margus Pirksaar täiendas omalt poolt, et sportlane hakkab saama toetust siis, kui täidab normi. Aastatel 1999-2002, kui Eesti kergejõustikuliidu peasekretärina töötas Peeter Tishler, olid A- ja B-normidele lisaks ka C- ja D-normid, mille täitjad said küll pisikest, aga väga vajalikku toetust. Lihtsa ja toimiva stipendiumisüsteemi saab üles ehitada IAAF-i punktitabeli põhjal,” pakkus Pirksaar.

Toomas Tarm tõi välja, et võrreldes mitme teise riigiga on Eestis noortesport riiklikult üsna hästi toetatud. “Kergejõustikus on kokku 45 olümpiaala. Kuhugi tuleb toetamise piir tõmmata ja selle seab rahakott. Praegune toetamise süsteem põhineb koondises osalemisel – võistkondlike Euroopa meistrivõistluste puhul väärtustatakse nii võistlemist kui kohta, preemiat saavad Eesti meistrivõistlustel medalikolmikusse jõudnud sportlased ja nende treenerid. Kes jookseb kahte distantsi, selle summa on juba suurem,” toonitas Tarm. Ta nõustus, et Liina Tšernov vääriks rohkem toetust.

Toomas Tarm täiendas, et Eesti meistrivõistluste medalivõitjad saavad preemiat, kuid rahaliselt toetada ei ole võimalik. “Me ei suuda maksta regulaarselt stipendiumi. See on normide põhine,” sõnas Tarm.

Urmas Randma päris Toomas Tarmilt, kuhu kadus maratoni MM ja olümpianormi 2:45 toetus? Randma sõnul kadus sellepärast 29 sekundit normist puudu jäänud Kaisa Kukel igasugune motivatsioon. Tarm vaidles Randmale selles osas vastu ja kinnitas, et 2:45 stipendium ei ole kuhugi kadunud. Margus Pirksaar tuletas meelde, et Maratonitiim tegi eraldi rahakoti maratonijooksjatele. Ta tahtis teada, miks ei ole loodud eraldi rahakotti keskmaajooksjatele?

Margus Pirksaar lisas, et enne normi täitmist ei ole sportlane justkui mitte keegi. “Neid sportlasi on küll, kes võistlevad toidu raha eest,” märkis ta. Veel küsis Pirksaar, miks ei võistle keskmaajooksjad Kuldliigas? MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi juht Mati Lilliallik tegi jooksuklubide esindajatele ja treeneritele ettepaneku staadionijooksu arendamiseks – Spordiürituste Korraldamise Klubi võistlustel võetakse taas kavasse staadionijooksud ja pannakse välja auhinnad, klubide juhid ja treenerid toovad sportlased võistlema. “Olen valmis võtma pikki jookse plaani, kuid garanteerige jooksjad,” lausus Lilliallik.

Spordiklubi Jooksupartner treener Einar Kaigas käis välja idee korraldada staadionijooksude seeriavõistlus, kus punktiarvestusse lähevad distantsid erinevate linnade staadionijooksu võistlustelt. Toomas Tarm toetas ettepanekut igati, kuid ütles, et selleks on vaja Eesti kergejõustikuliidu rahalist tuge või toetaja leidmist, samuti inimest, kes seda projekti veaks.

Tartu spordiseltsi Kalev treener Ille Kukk tahtis teada, miks on murdmaajooksu karikavõistlustel kavas kahe distantsi asemel üks? Toomas Tarm põhjendas seda osalejate vähesusega. Tema väitel eemaldati 500 m distantsid kavast noortekomisjoni algatusel. Nii Kukk kui Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi juht Harry Lemberg pooldasid A-klassi 500 m jooksu murdmaajooksu karikavõistluste kavasse taaslülitamist, et hooaja lõpus saaksid võistelda ka 400 m jooksjad, mitmevõistlejad jt sportlased.

Andre Abner Treeningpartnerist küsis ümarlaual, miks ei ole kavas 10 km maanteejooksu Eesti meistrivõistlusi, mida võiks korraldada mõne suurema jooksu raames? Toomas Tarmi kinnitusel on ta U20 maanteejooksu korraldamise ettepaneku kergejõustikuliidu juhatusele teinud kahel korral, kahjuks pole seda seni kinnitatud. “Täiskasvanute 10 km maanteejooksu meistrivõistluste korraldamist, mida on ka korduvalt küsitud, ma ei poolda, kuna peame rohkem tähelepanu pöörama staadionijooksu arendamisele. Maanteel peetakse kolmed meistrivõistlused, seda on piisavalt,” leidis Tarm.

Eesti kergejõustikuliidu juhatusele tehakse ettepanek korraldada U20 10 km maanteejooksu Eesti meistrivõistlused Pärnus Kahe Silla Jooksu raames. Klubi Tartu Maraton juht Indrek Kelk ütles, et klubi on valmis Tartu Linnamaratoni raames pikki jookse kavasse võtma ja auhindu välja panema. Klubide ülesanne on jooksjad garanteerida. Toomas Tarm tuli ümarlaual välja ettepanekuga, et järgmisel aastal võiks poolmaratoni Eesti meistrivõistlusted toimuda Tallinna Maratoni raames ja maratoni Eesti meistrivõistlused Tartu Linnamaratoni raames. Hääletamisel otsustati, et järgmisel aastal jääb siiski nii nagu tänavu – poolmaraton Narva ja maraton Tallinna.