Urmas Sõõrumaa: Ajast ees mees, kelle nimi jääb läbi aja kajama

MH 2016 K-34

Artikkel ilmus ajakirjas Jooksja, juuni 2016.

Urmas Sõõrumaa on erakordne mees, kelle elu on paljuski põneva ja filosoofilise filmi sarnane. Ta on üles ehitanud paljud toimivad edukad ärid ja ettevõtted ‒ realiseerinud oma täispotentsiaali nii ettevõtjana, mehena kui ka suure algustähega inimesena. Urmas on arvestanud elu jooksul energeetikamaailma ja erinevate idamaiste õpetustega, kuid viimastel aastatel on läinud üha sügavamale hinge arengu teele. Nii kuuluvad tema elu loomulike osade juurde ka omaenda miksitud ja ellu kutsutud liikumise praktikad, taoism ja palju muud vaimset.

Kuidas alustad oma päeva?

Nagu tänagi, ärkan tavaliselt kella 6 paiku ja teen tund kuni kaks hommikuvõimlemist. See on mu enda poolt kokku pandud kompleks, kus on harjutusi erinevatest joogadest, taoismi poole pealt, kasutan ka viie tiibetlase harjutusi, hingamise harjutusi. Kõige selle eesmärk on end päevaks ette valmistada, energiad liikuma saada ja pumbad tööle panna, oma organid ära häälestada. Nii toimus ka täna hommikul tund. Mul on Rotermanni kvartalis kuus kuni 100-ruutmeetrist saali, kuhu loon Tao keskuse, mis alustab tööd 7.30 hommikuvõimlemisega. Huvilised on oodatud osa võtma.

Inimese keha on üks antenn siin energia universumis ja selleks, et see antenn oleks puhas – et suudaks ümbrusest aru saada ja ümbrusega ühendust luua –, sellele ongi kõik need hommikused harjutused suunatud. Käin ka energiakeskuste, tšakrate kohad läbi: teeme siia juurde ka väikese füüsilise pingutuse. Kindlasti on füüsilisel pingutusel ka oma energiaprogramm juures – sa lõdvestud ja lased energiat sinna voolata. Seejärel käin veel tšakrad häälega läbi, kuni üles välja. Hommikune harjutuste kompleks lõpeb häälestamise ning meelte ettevalmistamisega eesolevaks päevaks. Näiteks soovid iseendale head harmoonilist olekut ja ka oma päevale, oma ülesannetele ning lähedastele. Oletame, et sul on mõni koosolek ees või mõni muu oluline teema, sa võid anda sellele kohtumisele väikese ülesande, teema, mida on vaja lahendada. Nii visualiseerid selle päeva endale ka ette.

Mis on sinu jaoks liikumine?

Minu jaoks on elu ise liikumine, kuid toon välja kaks aspekti. Esimene on töökus. Kui tahad heaks tennisemängijaks saada, siis on vaja teha tuhandeid lööke – on vaja harjutada ja olla järjepidev. Kui soovin olla kasvõi hea tervisega, pean tegema kõikidele oma liigestele, lihastele ning kõõlustele täpselt samasuguseid treeninguid ja iga päev, muidu pikalt inimene hea ei ole!

Teiseks on oluline siseorganite seisund. Loomulikult on igasugune liikumine hea. Teadupoolest asuvad inimesel ju kaks kolmandikku keharaskusest ja kõik elutähtsad organid sisemise kausi (puusapiirkonna) peal ja kuni inimene liigub trepist üles või muul viisil, siis ta tegelikult liigutab ka oma siseorganeid, kuhu sisse talletuvad kõik negatiivsed emotsioonid ja kõik muud energiad. Siseorganid on üksteise otsas hunnikus, nii et igasugune liikumine on neile väga hea. Minu üks hommikusi harjutusi on ka väike siseorganite massaaž – mille käigus hingad oma siseorganite ümber energiapadja. Nii saad tulemuse, et iga organ istub oma energiapadjal, et organid ei ole kokku surutud. Igasugune liikumine teenib natukene sama eesmärki, et siseorganid vähemalt omavahel liiguksid.

Mis sinu hinge liigutab?

Kõik positiivsed asjad liigutavad hinge, kindlasti ka negatiivsed. Sel perioodil on märksõnadeks nauding iseenda olemusest ja tegemistest. Olen mõnusalt heas vormis ja naudin täiega tegelikult oma sisemist harmooniat, see kõik liigutab hinge. Üks tehnika, mida paljud kasutavad, on positiivsete mõtete väljaütlemine; näiteks ütled – olen noor, terve, tugev, täis elujõudu, õnne ja rõõmu –, kuid see töötab vaid juhul, kui paned sinna juurde ka energiaprogrammi. Mantak Chia on minu praegune suurim eeskuju, Lääne taoismi kõige tuntum edendaja ja taoismi meister ning tema ütleb, et sisemine teadvus on võrdeline välise avardumisega, et kui sul sees teadmist ei ole, miks sa midagi teed või kuidas sa seda teed, kui sa tegemise juurde ei pane seda teadmist, siis sa ka väljapoole ei avardu ega oma eesmärki ei täida.

Oled olnud pikalt Olümpiakomitee täitevkomitee liige, nüüd ka värske Eesti Olümpiakomitee president. Kuidas näed enda missiooni presidendina?

Siiani oli Olümpiakomitee presidendi roll üle tähtsustatud, nii välispidiselt kui ka sisemiselt. Kes on Olümpiakomitee president? President on tegelikult juhtimist korraldava organi (mida nimetatakse täitevkomiteeks) koosoleku juht. Nagu äris on nõukogu esimees. Eestis oli tekkinud presidendile liiga suur vastutus ja ülejäänud 17-l täitevkomitee liikmel praktiliselt mingit kandvat rolli ei olnud. Minu eesmärk on see, et kõik täitevkomitee liikmed saavad oma rolli, oma vastutusvaldkonna ja on kogu spordirahva ja ühiskonna jaoks nähtavad, aktiivsed, tuntud ja kättesaadavad. See roll läheb kokku minu mentaliteediga, mida mina teen: ma ehitan, ma loon, ma rajan midagi, mis suure tõenäosusega ei räägi minust reaalajas, vaid hoopis hiljem, nagu kasvõi Rotermanni kvartalisse ehitatud majad, Tennisekeskus ja palju muud. Usun, et ka see, mida me olümpiakomitees loodetavasti järgmistel aastatel korda saadame, on samuti miski, millest räägitakse hiljem!

Palun jaga oma jooksmise lugu?

Olen keskmaajooksu tüüp. Olen 800 m jooksnud ajaga 1,56-ga. 1000 m 2,32-ga ja 3 km 8,44-ga. 10 km on minu maksimum, edasi las tulevad teised mehed ja teine taktika. Olen käitunud nagu keskmaajooksja, töötades kõikides organisatsioonides, mida olen üles ehitanud või juhtinud. Näiteks olen Suurettevõtjate Liidu president olnud viis aastat, Eesti Energia Nõukogu esimees viis aastat, olin Tennise Liidu juht täpselt kuus aastat, mitte 20 ja rohkem, mida elus tihti kohata võib.

Millised on sulle olulised liikumise võtmesõnad ja harrastused?

Mul on emapiimaga kaasa tulnud suur tahtmine alati liikuda. Väikse poisina näiteks jooksin ema töö juurde tema jalgratta kõrval kaasa. Ma ise ka ei teadnud toona, miks ma seda teen, aga tagantjärele võtan selle perioodi kokku, et tahtsin millegipärast kõvemaks meheks saada. Toona ma küll ei teadnud siis, mis see kõva mees tähendab, aga ma sellegipoolest pingutasin, et vägevamaks sirguda. Elasime maal ja kui olin 12–14-aastane, siis suusatasin kella 22 paiku igal õhtul kuuvalgel põllul, kuhu olin teinud omale suusaringi. Kujutage ette, mis peab ühe väikse poisi peas toimuma maal, et ta midagi sellist ette võtab – mingi suur sisemine stiimul pidi mul peas olema.

Hiljem elus on tulnud kõik juba puhtalt naudingu võtmes ja hingele. Mingist hetkest tahtsin olla lihtsalt kõva mees, ühel hetkel tundsin, et mu võidud on võetud ja jääb nauding ja võite mul enam vaja ei ole. Kui meenutada oma liikumise teekonda, siis oma esimese väikese medali võitsin orienteerumises, siis tulin Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikumi ja hakkasin tegelema atleetvõimlemisega, kus olin ühtedel Tallinna juunioride meistrivõistlustel koolivenna Toomas Annuse järel teine. Edasi hakkasin tegelema poksiga, kus olen tulnud Tallinna Kalevi koosseisus võistkondlikult Eesti noorte meistriks. Järgmine ala, millega päris tõsiselt tegelema hakkasin, oli karate, tegin seda 6–7 aastat. Sain karatega Vene sõjaväes spordiroodu ja olin ka Eesti juunioride koondises. Spordiroodu valimine näitab teatud taset. 1982. aastal keelati spordiroodus karate ära ja mulle öeldi, et kui tahad siin jätkata, siis jooksed, suusatad ja lased. Loomulikult olin nõus ja hakkasin tegelema igasuguste mitmevõistlustega. Olen mitu korda Eestis võitnud ära automitmevõistluse, olen võitnud erinevaid teenistuslikke mitmevõistlusi, mille hulka kuulusid vigursõidud, jooksud, laskmised, ujumised, igasuguste takistusribade läbimised. Mulle istusid eriti osavusjooksud – koos laskmisega jooksud. Näiteks olen NSV Liidu meistrivõistluselt jooksnud kaks aastat järjest jooksnud välja parima aja distsipliinis, kus 1500 m oli koos laskmisega (tuli joosta 500 m ja seejärel lasta viis lasku püstolist ja nii vaheldumisi kuni distantsi lõpuni), aga kahjuks tegin mõlemal korral ühe möödalasu ja jagasin seega 7.–8. kohta. Eestis auto- mitmevõistlejate seas kaotas järgmine mees mulle 1500 meetris minutiga. Lisaks olen tulnud ka oma vanusgrupis 1980. aastate alguses tantsimises kaks korda Eesti meistriks.

Olen elus palju asju teinud kellelegi tõestamise pärast ja olen järginud alateadlikult amburi instinkti – ambur laseb noole valgesse seina, joonistab ringi ümber ja tõestab kõigile ära, et oli 10. Nii olen minagi võtnud endale elus erinevatel põhjustel eri eesmärke – võtnud ette ulmelisi asju ja need ära teinud, hiljem mõelnud, kas seda kõike nii väga vaja oligi, sest kõik need tegemised on seotud igasuguste loobumistega ja nad on teatud hinnaga. Ma alustasin ettevõtja teekonda turvateenuse osutamisega ja võtsin ära 70% Eesti turust, 50% Läti turust ja 50% Leedu turust ja sellist asja polnud teinud enne keegi ega tee mitte keegi teine ka. Ja täna mul seda ettevõtet ei ole, kuid see toimis ja see oli 15 aastat totaalset pühendumist, kuid kas sedagi oli tegelikult vaja? Praegu olen seisukohal, et ei pea mitte midagi tahtejõuga tegema ja kui mingi asi ei edene, siis minu tänane elufilosoofia ütleb: lase sel minna, lase see lahti ja kui tagasi tuleb, siis on see sulle loodud. Loomulikult peab ka tööd tegema, kuid jälgima ka märke. Inimene on täpselt nii rikas, kui paljudest asjadest ta suudab loobuda. Lahti lastud asjade hulk on rikkuse mõõdupuu.MH 2016 K-19

Oled ka Tao teel, palun ava selle teekonna lugu?

Mulle on taoism hingelähedane. Tao on tee, igaühel on oma tee, see tähendab, et on nii palju taoistlike filosoofiaid, kui palju on taoiste. Filosoofia on täpselt nii palju filosoofia, kui palju keegi seda omaks võtab. Ma ei jookse ühelegi meistrile pimesi järele – pean kõikidest tarkadest ja kogenud inimestest lugu, kuid võtan täpselt nii palju kellegi õpetusest endasse, kui palju suudan seda sisemiselt omaks võtta. Minu Tao tee filosoofia ei kordu kindlasti mitte kellegi teise teega – kõikide taoistide tee on erinev. Mu sisetunne on mu suurim teejuht minu teekonnal.

Oled töötanud ka eriteenistuses. Milline näeb välja sealne füüsiline ja vaimne ettevalmistus?

Minu töö oli seotud riigijuhtide ja riigi külaliste julgeoleku tagamisega. Loomulikult on eriteenistuses oluline nii füüsiline kui ka vaimne ettevalmistus. Kuna mina tegutsesin otseselt inimeste julgeoleku tagamisega, siis õppisin selgeks ihukaitsjale vajalikud teadmised ja oskused – kuidas võib ründaja psühholoogiliselt käituda. Ka märkamise oskus tuli kasuks: kui oskad 360 kraadi asju jälgida, meeles hoida ja tähelepanuväärseid asju märgata.

Oled teinud ajalugu Eesti turvamaailmas. Ka nendes valdkondades peab olema nii suurepärane füüsiline kui ka vaimne vorm. Tol ajal tegid trenni koos töötajatega?

Olen tõepoolest kõikides kollektiivides, kus töötanud olen või mida olen loonud (eriti turvateeninduse kontekstis), pannud inimesed liikuma ja trenni tegema. Seda mitmel põhjusel: esiteks selleks, et nad oleks tervemad ja rõõmsamad, teiseks seetõttu, et kollektiivne liikumine ühendab inimesi. Kollektiivis liikumine on olnud mu prioriteet, tegin ja teen tänaseni kõike ise kaasa. Kõiki oma sünnipäevi olen seni tähistanud mitte söögi- ja joogipeona, vaid 1–2-päevalise spordipeona. Alustasin erinevatest aladest – saalibändi, korvpall, mitmevõistlused –, kuni jõudsin tenniseturniirideni. Ka eelmist sünnipäeva tähistasin suurejoonilise tenniseturniiriga (US Open), mis kestis mitu päeva ja kus oli külalisi 3–4 riigist. US Open on toimunud minu sünnipäeval juba 25 aastat.

Lisaks paljudele teistele ettevõtmistele oled olnud Eesti Tennise Liidu president, ka Tondi Tennisekeskus OÜ nõukogu liige, kümmekond aastat on olnud võrkpall suuresti sinu toetatud, oled olnud AS-i Audentes nõukogu liige, Eesti Autospordi Liidu juhatuse liige. Palun jaga  oma missiooni nende märksõnade kontekstis?

Kõik need teemad on mulle tõsiselt korda läinud. Olen tõesti väga palju võrkpalli panustanud ja pean sügavalt lugu nii võrkpalluritest ja võrkpallist ning ka nende suhtumisest minusse. Mul on võrkpalliseltskonnast tulnud kümneid toetuseavaldusi EOK valimiste ajal, just tõeliste võrkpalliinimeste poolt. Kuigi ma pole ise võrkpalli mänginud, läheb see mulle tänaseni väga korda – see on üks paremini organiseerunud alaliite.

Tenniseteema sai Eestis minu eestvedamisel uue jõu sisse, minu seal oldud kuue aasta jooksul praktiliselt mitmekordistus harrastajate ja väljakute hulk, vaatamata kriisiajale 2007–2013.

Audentese puhul tahtis saatus nii, et mina sattusin sinna, kui see oli hinge vaakumas: riigi poolt rahastamisega oli raskusi, õpilased läksid ära, hooned ja spordirajatised olid vanad ja väsinud. Mul õnnestus tolleaegsele haridusministrile Tõnis Lukasele selgeks teha, et on mõistlik Audentes ära päästa ja kirjutasime riigiga alla lepingu 20 aastaks, kus ma koos Rain Lõhmuse ja Heldur Meeritsaga tegin mõningate aastate jooksul sinna päris suure investeeringu ja uuendasin täielikult eelkõige spordirajatised, koolihoone ja ühiselamud. Hetkel ei pea nad häbenema ühegi külalise ees, pigem on põhjust uhkust tunda.  Olümpiakomitee ka on minu praegune missioon!

Pead lugu ka astroloogiast ja idamaistest õpetustest, kuidas need sind elus on toetanud. Palun too mõni näide?

Hiina astroloogia põhineb looduse stiihiatel, vanavanemate ja vanemate energiatel. Tänapäeval on olemas mitmed head arvutiprogrammid. Aeg-ajalt ikka löön programmi lahti ja tõden, et see toimib ‒ leiad ennast näiteks mõni päev situatsioonist, kui inimesed käituvad agressiivselt, avades päeva mõjud, näen, et tule element ongi sellel päeval domineeriv. Aeg-ajalt koostan mõne inimese kohta maagilise ruudu Hiina astroloogia järgi, mis väga hästi iseloomustab inimesi. Minu enda lühike iseloomustus maagilise ruudu põhjal on järgmine: olen intelligentne, jalgadega maa peal, topeltnutikusega, topelttahtmisega. Mul on suur tarkuse ja kavaluse number ‒ oskan malekäike, näen ka nurga taha. Olen uurinud  sadu sportlasi ja rikkurite edetabeleid: paljusid minu aja inimesi iseloomustab mitme 5 topeltolek, st nad on eesmärgi saavutanud tahtejõu ajel.

Kuidas leiad endas motivatsiooni niivõrd töökas olla ja suuri vankreid vedada? Mis on sinu fenomen?

Kui vaatan oma lääne horoskoopi, siis sealtki tuleb välja, et olen loodud looma. Astroloogias on kirjas asjad, mis viitavad sellele, millega elus tegelen. Olen loodud looma asju, mis elavad kauem kui ma ise. Olen see, kes olen. Õppima peab: saad alati targemaks, aga meistrid sünnivad.

Kust ammutad hingejõudu?

Eluks on üldse jõudu vaja. Küllaltki palju on see sündides kaasa tulnud, aga kindlasti annab seda juurde ka  igapäevane käitumine: kuidas sa toitud, mõtled ja kuidas teistesse suhtud, peegeldab kindlasti tagasi. Mulle tundub, et ma jagan, kust seda jõudu saab.

Jaga palun oma vaimse hingearengu teekonda. Mis on olnud sinu suurimad taipamised, õppetunnid senises elus, kes on sind inimesena mõjutanud?

Kõige tähtsam on see, kellena ma sündinud olen. Kui linna õppima tulin, sai olulieks isikuks mu enda vend, kes sügaval Vene ajal juba tegeles idamaiste teemadega, näiteks akupunktuuriga ning tal oli ka kodus palju kirjandust. Siis hakkasin karatega tegelema – mu tolleaegsed treenerid polnud ainult sportlased, vaid tundsid huvi ka idamaiste filosoofiate vastu. Hiljem sattusin kokku Rein Weberiga, kellele olen väga tänulik, hiljem juba algas koostöö Mantak Chiaga ja teiste õpetajatega ning see tee jätkub.
Suure osa oma elust jooksin kellegi teise jaoks, mingite asjade tõestamise nimel, siis nüüd juba üsna mitu aastat on mulle selge, et kõige tähtsam olen mina ise ja kui ma iseendast lugu ei pea ja endaga ei arvesta, on kõik muu  mingil hetkel väga tühine. Mõtlen seda suures kategoorias. – Taipasin, et kui mind homme ei ole, ei juhtu maailmas sellest mitte midagi. Selle tõestuseks oli see, kui istusin Tais kolm nädalat pimeruumis ja arvasin, et ilma minuta jäävad paljud asjad seisma ega  toimi, arvasin, et keegi minust hirmsasti puudust tunneb. Kuid kui kolme nädala pärast välja tulin ja I-Padi lahti lõin, selgus, et mitte midagi polnud vahepeal maailmas juhtunud, nii et panin selle praktiliselt kolme minuti pärast kinni tagasi. Kogemus pimeruumis andis suures plaanis arusaama oma organismi olemusest ja elust üldse, oma kohast suures maailmas. Istusime, mediteerisime, võimlesime ja kuulasime loenguid, see oli restart kõikidel tasanditel; füüsilisel, psüühilisel ja spirituaalsel tasandil. See aeg, mil me elame ja infot hangime, on üürike ja teatud mõttes suhteline ja siin pole aastatel ega minutitel vahet. Et infoväli, millest me, kes rohkem vähem arvame end aru saavat, on imeline. Usun, et saatus on meile väga suurel määral kaasa antud asi.

Mida soovid Eestimaa liikumissõpradele ja ajakiri Jooksja lugejatele?

Olen terve oma teadliku elu üle mitmekümne aasta tegelenud  sportimisega,  juhtinud ja üles ehitanud  mitmekümne aasta jooksul spordiorganisatsioone ja ka täna olen võtnud EOK presidendina eesmärgiks, et Eestis võiks olla süsteemselt sporti harrastavaid inimesi vähemalt kolm korda rohkem kui praegu: kõike selleks, et füüsilise liikumise kaudu puudutada ka oma psüühilist ja mentaalset poolt. Kui inimene paneb  tossud jalga ja läheb jooksma või teeb mõnda muud spordiala, siis suure tõenäosusega ta ka mõtleb  oma psüühilise oleku peale ja hakkab vaatama, mida ta sööb, kuidas magab või kuidas oma emotsioonidega talitab. Mulle tundub, et suuremal massil on lihtsam tulla  füüsilise tegevuse kaudu vaimsuse poole, mitte vastupidi. Kui inimene teeb oma metsajooksu ära ja tunneb end kohe paremini, siis sellest saab igaüks aru. Kui keegi viitsib esimese sammu ära teha, on positiivsetele muutustele tee „lahti”. Soovin kõikidele  motivatsiooni, et teha see esimene samm ära. Ja kui midagi teete, siis tehke seda 21 korda järjest, siis muutute edaspidi sellest sõltuvaks.

Autor: Regina Herodes
Fotod: Mati Hiis